Where do you get your protein? Bitch, peas

/ 9. jaanuar 2018/ 8 kommentaari

Ma otsustasin Rened täna veidi tüssata. Valmistasin nimelt ette taimse õhtusöögi ja mõttes oli väga rahulolevalt muheleda, kui ta mind maitsva toidu eest kiidab, sest mul oli plaanis see teha nii hea ja “tõetruu”, et tal pole mahti märgatagi, et see sisaldab täpselt null liha. See on see mees, kelle meelest köögiviljad ja salatilised ja muu taoline võib taldrikul olla, aga liha peab raudpolt olema. Muidu pole õige asi. Ega ta ei puikle ka, kui ma ütlen, et “Näe, siin on ilma lihata toit, proovi”. Sööb küll, lihtsalt mingi aja pärast hakkab murelik pilk külmkapi poole sirutama, et kust nüüd natuke päris toitu ka hamba alla saaks.

Mind petsid need porgandikotletid, mille täna valmistasin, kogu täiega ära. Enne taina kokku segama asumist mõtlesin veel, et peaks ikka ühe munakese ka sisse viskama, sest kuidasmoodi see palagan muidu koos seisab. Aga nii kui olin juba natuke asja kallal olnud, sain aru, et võta näpust – väga hästi seisab. Erinevalt näiteks läätsekotlettidest, mida nende mureduse tõttu teatava ettevaatlikkusega pannil ümber keerata tuli. Porgandikotletid olid pealt ideaalselt krõbedad ja seest hästi-hästi mahlased ning maitsekad. Rosmariini ja vürtsköömneid ma muide segusse ei lisanud, kuna mul neid kapis parasjagu polnud, aga panin musta pipart, paprikapulbrit, tüümiani, karripulbrit ja kokku sai tõesti väga hea.

* * *

Nüüdseks on selgunud, et pean veel kätt harjutama, sest mitte hiljem kui teise ampsu järel küsis Rene, et “Kas need on lihavabad?” Lisaks olin ma lolli peaga kotletid kaane alla pannud, kuigi Sandra Vungi spetsiaalselt manitses oma retseptipostituses seda tegemast. Igal juhul olid kotletikesed Rene ja Kauri kojujõudmise ajaks kogu oma krõbeduse kaotanud ja sellest on küll kahju. Järgmine kord serveerin otse pannilt, siis on ikka veits teine tera 🙂

Muidu mõte, et Rene kui väga stereotüüpse lihaarmastajaga natuke trikitada, tuli mul juba mõnda aega tagasi. Aga kuidagi ei leidnud ega leidnud (sest eriti pingsalt nagu ei otsinud ka) ühtki head retsepti. Tahaks harjutada sisse seda, et absoluutselt iga päev iga söögikord ei pea sisaldama liha. Nagu öeldud, siis Rene on tegelikult leplik selliste ettevõtmiste osas, aga kokkuvõttes mul on tunne, et ta elaks koriseva ajuga üle need lihavabad päevad ja ootaks sisimas kärsitult, millal ometi mingit kooti saaks rappida. Aga mina soovin, et suudaksin leida taimetoidu- või veganretsepte, mis talle päriselt ka piisavalt maitseksid, et see lihaga mõõdukas olemise asi ei oleks miski, mida ainult mina ajada tahan. Et see olekski suva, sest ilma lihata saab ka ülimaitsvaid asju teha. Mida, ma olen kindel, et saabki, lihtsalt olen selgelt liiga vähe veel katsetanud.

Ma olen värske liige kahes Facebooki grupis, mis targemalt ja tervislikumalt elama suunavad (Kogumispäevik ja Teeme koos 2018), ja osalt ka mõlemas grupis parasjagu käimaolevate väljakutsete ristandina need tänased kotletid päevavalgust nägid. Ühelt poolt kasutasin kapis olemasolevaid toiduaineid, teisalt tegin taimetoidu. Kuigi peaks vist olema terve vegan päev, siis noh…algus seegi.

Ma isegi mõtlesin, et peaks emmast-kummast grupist tegelikult välja astuma, sest mõlemaga põhjalikult joonel püsimiseks mul elusees auru ei jagu. Ja auru all pean ma silmas viitsimist. Just sain kooliga ühele poole ja semestri seljatatud, tahaks nüüd korra maksimaalselt kohustustevabalt võtta. Ent kuni ma veel neis mõlemas olen, siis näpistangi mõlema grupi väljakutsetest endale sobivas jaos ülesandeid. Ja üleüldist suhtumist. Inimesed seal, nende retseptid ja nipid on ju väga inspireerivad!

Mulle tundub muide, et toidu pealt raha säästmise ja sedasi läbimõeldumalt söömisega kaasneb üsna iseenesest ka tervislikum toitumine, ei? Praegu paistab küll täitsa niimoodi. Mõtlesin, et mu selle aasta moto võikski olla umbes selline, et ma teen ja ostan vähem neid asju, mis panevad mind välja nägema ja end tundma selliselt nagu ma välja näha ega tunda ei taha. Niisiis. Söön vähem magusat (ok, täna sõin üle nädala aja esimest korda šokolaadi). Ei telli kulleriga valmistoitu, kui just hädaolukord pole. Ei valmista mingeid mega hulle toite, mis seitsesadat erinevat toorainet nõuavad, millest mul kodus on olemas sool ja pipar, vaid lähtun ennekõike sellest, mida olemasolevast ära kasutada saaksin. Olen mõistlikum toidutarbija ühesõnaga.

Siinkohal mõlgutan juba mitmendat päeva, et huvitav, kas kuidagimoodi oleks võimalik kaalu kaotada ka nii, et ma ei pea kolm korda päevas sööma? Mul on selline tunne, et kaks söögikorda on mu absoluutne võimekuse tipp, sest ma ei JAKSA rohkem aega söömise, menüü koostamise ega söögi valmistamisele kulutada. Kas kuidagigigigi saaks vähemate toidukordadega ka läbi või kohe üldse pole nii võimalik?

Muide, see eksam, millest eelmises postituses rääkisin ja mis praeguse teemaga üldse ei haaku… 😀 Aga see eksam, mis nii ajuvabalt pikk oli, et ma lihtviisiliselt ei jaksanud seda lõpuni kirjutada. Novot – jäi kripeldama ja käisin tegin selle ikkagi uuesti. Parema füüsilise valmisolekuga 😀 Lõikasin isegi sõrmeküüned maha, sest eelmine kord hakkasid need kuidagi peopessa soonima. Kirjutamise lõpuks oli seegi kord selg kange, sõrmed krampis ja väga meelsasti oleks mõne Wang Lee käest ühe serviti hoobi mööda turja palunud, aga vähemasti sain seekord parema hinde kui esimesel katsel, nii et nüüd on süda rahul ja selle semestriga tõesti kõik.

8 kommentaari

  1. Valvekommentaator platsis.

    Esiteks – ainukesed taimsed kotletid, mida ma proovinud teha olen, olid täpselt samad! Just see krõbeduse teema ka! 😀 Täitsa head olid, aga kaua seistes nad paremaks ei lähe.

    Teiseks – tellisin endale Fitbiti, mis samme loeb (ja miljonit muud asja veel) ning tõmbasin Myfitnesspal äpi (saab omavahel sünkida ka). Seal on nii, et paned praeguse kaalu ja kaalu, mille tahad saavutada, ja siis logid kõik toiduained sisse. Jaaaa seal on siuke värk, et saad toidu triipkoodi sisse skännida ja see on 99% andmebaasis olemas (inimesed ise sisestavad juurde ka) ning seejärel koguse määrata, mis sööd või toidus kasutad. Noh, et mina alustasin 27. detsembril ja siiani on kolm kilo lännu (oli neli, aga juhtus nädalavahetus ja burks ja muu) 😀 Muidugi perele ja perega koos süüa tehes on see kindlasti stressirohkem, aga muidu… Lihtne. Naks ja naks asjad sisse ja jumala eest, söö kas või üks kord. Tegelt muidugi väikese kalorihulga korral on mõttekas ikkagi laiali laotada söögikorrad, muidu tekib selline klaustrofoobiline tunne, kus keha ainult karjub õhtul “Söök!!!” ja tahtejõud hääbuva häälega “Ei tohi!”, kuni lõpuks tõenäoliselt keha võidab. Kui normaalsed vahed pead toitudel, on aga väga okei. Minu jaoks oluliselt lebom, kui proovitud Orgu ja Fitlap. Äkki on sulle ka kasu 🙂

    1. Mul oli Orgu kavaga täpselt sama teema, et kõik tip-top, aga lõpuks hakkas kõige rohkem kammitsema see, et mul polnud harjumust nii sageli süüa ja see käis närvidele 😀 Ma saan aru, et kõige õigem on just nii mitu korda päevas süüa jne, aga ma lihtsalt ei TAHA sellega tegeleda nii palju.

      Tõmbasin su soovituse peale Myfitnesspal äpi ja vaatan, kuidas see asi käib. No hullemaks vast ikka ei tee midagi, kui ausalt kõik sisestan ja kaloritega ilusti piiri pean.


      Okei, juba sisestasin hommikusöögi ja kuigi praegu on silmale veits kirev see asi (mustmiljon funktsiooni jne), siis kinda juba meeldib see äpp ja hakkab kindlasti kasutust leidma. Tõesti lihtne silma peal hoida niimoodi.

  2. See “sada” korda päevas söömine on kõige hullem. Ennem ju sõin vahel ainult õhtul. Siis pole imestada, kui kaal miljon kilo näitab, eks? Tuleb ümber harjutada ennast ja nüüd ägisen ja pirisen, et ei suuda ja ei taha jne jne. Samas edasiminek oli juba see, kui poes käisin ja šokolaadile kassas julmalt selja keerasin, kuigi käsi juba haaras. Vapralt edasi 😀 Saad lugeda juba blogist 😉

    1. See on tõesti hästi tugevalt harjumuse asi ja kui tahtejõudu pole, et harjumusi muuta, siis noh, jääbki üle ainult endaga rahulolematu blob olla. Aga arvestades, kui kindla meelega sa näiteks suitsetamisest loobusid, siis ma usun, et sul pole põhjust pabistada, et hakkama ei saa 🙂 Loen suure huviga su teekonnast kergema kaalu poole! Nong soovin edu ja kindlat meelt ka 🙂

  3. Proovi teha pulled jackfruit-i,mina panin seda liha asemel wrap-i sisse ja suutsin oma kuti ära petta 😀 Konservis jackfruit-i leiab Solarisest 🙂

    1. Ooooo, ma pea-aegu ei tahagi seda kommentaari avaldada, juhuks kui Rene siia lugema satub, aga loodame, et ei satu ja tema tüssamine vol 2 saab esimesest katsest edukam olema, meheheheheee 😀

  4. Mina teen nt ühe suure söögiportsjoni, millest jaguks õhtuks ja järgmise päeva lõunaks. Reaalselt kokkangi ainult hommikusööki ja siis see üks kord päevas (kaheks päevaks). Kõik muu vahepealne on vahepalad ja saan samas kenasti 4-6 korda päevas süüa, kaks suuremat ja 3-4 väiksemat portsu vaheks.

    1. Ma kusjuures alles üsna hiljuti jõudsin sellele järeldusele, et peaksin praegusest palju suuremaid koguseid korraga kokkama, et laias laastus igasugust söögitegemist vähem oleks. Ainuke häda sellega on see, et mul on hästi pisike köök, mis mahutab hästi limiteeritud hulga nõusid ja selleks, et mõni suurem pott juurde osta, peaksin midagi välja viskama. Mida ma ei raatsi hetkel teha, sest kõik olemasolev on liiga korralik. Üüüühesõnaga 😀 Sinu näpunäide on igati asjakohane, aga praegu ei saa ma vot just nii labasel põhjusel enda elu lihtsamaks teha.

Jäta kommentaar