Isadepäev

/ november 2, 2015/ 6 comments

Ma mõtlesin, et esimene isadepäevakink peaks olema mingi sümboolne asi. Kuna isadepäev tuli kohe paar kuud peale Kauri sündi, oli igasuguseid uusi ja suuri emotsioone ka nii palju, et mul oli väljundit vaja. Niisiis kirjutasime koos Kauriga (peamiselt kirjutas muidugi värskelt emaüsast väljunud Kaur, saite õigesti aru) ühe luuletuse.

Ja millal siis veel, kui mitte täitsa lapse elu alguses tema käe- ja jalalabast jäljend teha. Et oma tutika beebi luid mitte päris ära murda, jäi see jäljend üsna õrnake, ent siiski piisavalt selgesti aimatav, nii et sobib luuletuse illustratsiooniks nagu valatult.

20151008_102927

Kauri esimene isadepäevakink Renele

Olgu öeldud, et selle sama jäljetehnikaga valmistasime tol aastal ka paar kuuseehet, jõulukingiks tädi Kaile ja Rene vanematele:

PhotoGrid_1387407248109

…ja Kauri teine isadepäevakink Renele:

20151001_211336 20151001_211346

Tassi kinkimine on pealtnäha üsna vaimuvaene ja selline “ah, mul pole paremaid mõtteid” variant, ent kuna Rene oli möödaminnes paar korda maininud, et tal kontoris oma tassi pole, siis…panin kaks ja kaks kokku ning selline ta tuli.

“Mõõ” oli Kauri kõige esimene “sõna”, millega ta väljendas absoluutselt kõike, mis parasjagu väljendamist vajas. Kusjuures, mul oli see kingitus täiesti ununenud, nii et kui üks õhtu Rene töö juures käisime ja seda tassi ta laual nägin, sain uuesti tõdeda, kui lahe see kink ikkagi oli – täiesti praktiline, aga samas nii toreda sõnumiga, millest keegi teine mitte midagi aru ei saa, ent mis on tegelikult päris tähendusrikas – meie väikese armsa Kauri asjalikkude jutuajamiste esimene verstapost 🙂

Kuna Kaur on nüüd juba veidi osavõtlikum, kui meie paari aasta taguse luulevooru juures ( 😀 ) siis tänavu tahan kindlasti temaga koos midagi meisterdada. Või tema meisterdusi kuidagi rakendada. Ega ta veel üleliia palju oska ja mida oskab, seda kõike ei saa paraku kinkida. Näiteks oma tehtud legotorni ei anna ju papsile ära – klotse läheb teinepäev endal uuesti vaja jne.

See jutt ei jõua praegu selleni, et mida Rene käesoleval aastal isadepäevaks saab, vaid ma tahtsin öelda enda arvamuse kinkidest üldiselt. Ilmselt juba aimate: minu meelest pole vähimatki vahet, kas kinkida tass või t-särk või midagi hinnalist või üleüldse mida iganes. Seda seni, kuni kingi taga peitub mingi mõte või sõnum. Miski, mis teeb kingi isiklikuks.

Eelmise aasta isadepäevakingile kulus meil ma arvan umbes 5€ (tass + portselanimarkerid), aga mida rohkem ma sellele mõtlen, seda toredam see idee mulle tundub. Koguni sedavõrd tore, et tahaks terve komplekti valgeid tasse osta ja neile kõigile sama põhimõtte järgi midagi joonistada. “Äkki ON natuke abi vaja?” ja “Oned väga kasunik vedun.” ajaks isegi päris pahural hommikul veits naerma ma arvan. Nii et minu meelest pole küll tarvis neid nö “ära käiatud” kingiideid peljata, lihtsalt tuleb natuke iseennast ka kingi sisse panna ja kõik toimib, leierdus-astmest hoolimata.

Joonealune tekst: Hinnalised kingid on ka muidugi väga-väga toredad, aga ma üritan öelda seda, et praktiliselt olematu summa eest saab samuti toreda kingi teha. Iga püha ei pea tingimata ostupüha olema. Isade- ja emadepäev on just sellised armsate, väikeste ja tähendusrikaste kinkide sorti päevad minu meelest.

6 Comments

  1. Ma ei leia, et kink peaks olema hinnaline. Samamoodi ju emadepäeval saan mina ainult lilled (mitte et ma ootaks mega-super-hüper kinki), pigem selline meelespidamise päev kui kodus küpsetatud kook on nagu rusikas silmaauku 🙂 Poja teeb issile kalli ja tütar… Ma ei teagi mida tema oma isale teeb, tuka-tuka või saadab SMS-i 😀

    1. Mina samuti ei leia, et kink hinnaline peaks olema, kuid ma ei võta vaevaks ka hukka mõista, kui keegi teisiti mõtleb. Aga täpselt nagu sa kirjutasid, siis just sellisel tagasihoidlikul ja kodukootud moel meelespidamine ongi isade- ja emadepäeval kõige armsam 🙂

  2. Ei, absoluutselt- kes soovib kinkigu mida iganes soovib, ei ole vastu 🙂 Isegi jõuludeks, kui mees küsib mida ma sooviks, no tõesti, pole midagi mida ma VÄGA vajaks, kõik on olemas – kaltsud, lõhnad, köögitehnika, ehted… ainus asi mis meelde tuleb – kahekesi olemise aeg kuskil, seda ainult sooviksin. Loodan, et jõuluvana käib siin lugemas 🙂

    1. Eks (ühine) aeg on tõesti kõige väärtuslikum ja parem kink, olen täiesti sama meelt 🙂

  3. Nii naljakad need lapse laused, kus mitmed tähed ära vahetatud. Pean tunnistama, et mitu korda lugesin neid ja tunnen nüüd, et olen ka kasunik vedun 😀

    1. Hahhahhaha 😀

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>
*
*