Küsimused ja vastused

/ jaanuar 27, 2017/ 9 comments

Kuna mul pole hetkel jaksu mingit ühte pikka juttu ühest kindlast teemast kirjutada, aga natuke blogida tahaks, siis leidsin internetist suvalisi küsimusi, millele nüüd vastan.

Mis on hetkel su lemmiklaul?

LEMMIK on natuke palju öelda, aga oma pleilisti panen viimasel ajal mängima selle laulu koha pealt:

Põhjus, miks ma seda laulu palju kuulan, ei peitu üldse selle dramaatilises sõnumis. Küll aga kõik mu kõige lemmikumad laulud läbi aegade ongi sellised pigem sünged, kurvad jne. Ma ei tea miks, aga just niisuguse muusika taustal hakkavad mu mõtted kõige elavamalt tööle. Ma võin ühte sama laulu 700 korda järjest kuulata, kõik tähtsad asjad läbi juurelda ja siis enam mitte kunagi seda laulu käima panna, sest kopp on ees 😀 Aga oma lemmikuid lohistan ikka igast vanast pleilistist uude pleilisti kaasa.

Tasakaalustamaks kõike seda kergelt kurvatoonilist muusikat, mida ma väga naudin, olgu öeldud, et näiteks kooli eksamile sõites kuulan alati ja eranditult hästi sõjakat (?) muusikat. Midagi sellist, mis paneb rusikaga rinnale taguma ja enesekindluse täiesti põhja boostib, isegi natuke närvi ajab 😀 Ma arvan, et just sellepärast ma lähengi eksamitele alati päris rahuliku südamega, isegi kui ma pole 120% valmistunud ning seega justkui pole enesekindluseks põhjust. Ma ei saa kahjuks näidet tuua, sest ma võib-olla may or may not pisut häbenen seda osa oma muusikamaitsest 😀

Mis on viimane asi, mille ostsid?

Eile hilisõhtul ostsin IKEA-st Kauri tuppa laua ja toolide komplekti.

Mis on su läbi aegade lemmik raamat?

Aili Helm “Kuradil ei ole varju”

Lemmik parfüüm?

Hugo Boss Pure Purple. Seda pole eriti kuskilt saada enam, aga mu unistus on üht pudelikest seda lõhna veel elu jooksul omada. Mustmiljon tonni nostalgiat ja mälestusi, kui kasvõi ühe ainsa sõõmu seda sisse hingan.

Mitu õde-venda sul on?

1 vanem õde ja 3 nooremat õde.

Mis telefon sul on?

LG G3 (kuldne)

Mis oli koolis su lemmik õppeaine?

Ma arvan, et kunst. Kõigi teiste ainete kõrval oli see koht, kus sai natuke hinge tõmmata 😀

Kui pikk sa oled?

166 cm

Mis on esimene asi, mida sa inimeste puhul tähele paned?

Kõike seda, millest koosneb esmamulje, sh inimese üleüldine vibe – kas mulle meeldib see inimene või mitte.

Kus sa sündisid?

Kärdlas

Kes oli su esimene parim sõber?

Marta? No tegelikult ma selle “parima” koha pealt ma lubadusi ei oska anda, kuna kuuldavasti kippusin ta barbidel jalgu küljest murdma, teda ennast kraavi lükkama jne, aga ta on üks esimesi sõpru, keda ma selgelt mäletan. Olin umbes nelja-viiene, kui temaga tuttavaks sain ja kuna suhtleme siiani, siis ilmselt nii jääbki.

Kes on su lemmikud juutuuberid?

Mul pole seal veel suuri lemmikuid. Ma olen YouTube-is üsna vähe ringi vaadanud, pole eriti põhjalikult kellegiga kursis. Eesti juutuuberid on enamus nii noored, et mul pole väga huvitav vaadata neid, kuna samastumise koht puudub. Kui kedagi kindlasti mainima peab, siis ilmselt Joel & Liina. Mulle meeldib blogide puhul ka selline lihtsus ja rahulikkus, et pole mingit hirmus punnitatud sisu, ilmselt seetõttu nende kanal ongi YouTube-s üks mõnus hubane koht, kuhu ma ikka ja jälle satun. Aa ja okei, mu uusim avastus Kristina Kuzmik, kelle lapsevanemaks olemise teemalised videod on kohutavalt tabavad ja väga-väga humoorikad 😀

Kusjuures ma pean ära mainima ka ühe sellise asja, mis mulle EI meeldi osade juutuuberite juures ja see on megaaaaa intensiivne miimika. Vähe sellest, et neil endil huuled splittimise piiril on kogu aeg – minul teisel pool ekraani on ka. See on see, miks ma paljusid ülinaljakaid välismaiseid juutuubereid mitte kunagi vaadata ei saa. Kogu nende vaimukus lihtsalt ei kaalu mu jaoks seda näoga taidlemist üles. Eesti juutuuberitest harrastab seda nii äärmuslikult õnneks ainult mõni üksik.

Lemmik mälestus lapsepõlvest?

Ma arvan, et see, et meil oli nii palju vabadust. Tänapäeva lapsed ei saa seda enam ilmaski nii palju kui meil oli. Hommikul läksime, õhtul tulime ning kogu vahepealse aja jooksul käisime ja seiklesime kus tahtsime – metsas, soos, mere ääres, kuskil varemete vahel, you name it.

Ma just ükspäev küsisin oma ema käest, et kas vahel ei tekkinud sellist tunnet, et tahaks teada, kus lapsed on ja millega tegelevad, millele ta vastas, et tekkis ikka, aga kui pole aimugi, kust otsima minna, siis lihtsalt jääbki üle leppida, et lapsed on nagu väikesed lindpriid ja ju nad ööseks ikka koju naasevad. Oli küll põnev lapsepõlv, aga mõeldes kõikidele nendele olukordadele, mis oleks võinud vabalt surmaga lõppeda, siis palun intensiivselt jumalat, et selleks ajaks kui minu lapsed üksi kodust väljas käima hakkavad, on laste kiibistamine juba tavapärane praktika 😀 

Kuidas sa kirjeldaksid oma riietumisstiili?

Sweatpants couture

Kas sa oled kunagi avarii teinud?

Nii ja naa. Pigem vist naa… Ükskord sõitsin surnuaia taga puu maha, sest kui teelahkmel kaasreisijate käest küsisin, et kas läheme paremale või vasakule, tuli algaja juhi jaoks liiga palju erinevaid vastuseid (lausa KAKS), niisiis kompromissi nimel sõitsingi lihtsalt otse võssa.

Üheksa aastat tagasi, kui load sain, olin ma selgelt täielik kanapea ja õnnetul kombel oli mul täpselt null ohutunnet. Tänan sellele ajale tagasi mõeldes alati kõrgemaid jõude, et ma ennast ega kedagi teist surnuks ei sõitnud. Lõbus oli küll, aga praegu ma ei julgeks enam ILMASKI niimoodi sõita nagu ma siis sõitsin. Meil oli sel ajal isegi üks ütlus: “Pille rondib, isa remondib”. Minu käest läks auto alati otse remonti. Päriselt.

d983079b024f67d3cd435b6d333f93616666c597d8a781232bdc046bde79ebc1

Tollase enda kaitseks pean ütlema, et liikluses ma mitte kunagi lolli ei mänginud ja oma “lahetsemise” sõidud sõitsin kuskil metsa vahel, enamasti koguni öösiti.

Kas sa värvid oma juukseid?

Pole seni kordagi värvinud, aga plaanin sellega alustada täpselt samal momendil, kui kusagilt hall terendama hakkab.

Kas poseeriksid alasti ajakirja kaanel?

Ainuke ajakiri, kuhu mul hetkel enda figuuriga asja oleks, on vist Muumide ajakiri, aga see pole päris sellise suunitlusega…

Nali naljaks – ei. Ma arvan, et kindlasti tasub oma noorusaja ilu jäädvustada, kui on, mida jäädvustada, kuid selleks on olemas privaatsemaid ja väärikamaid meetodeid kui end avalikult paljaks tõmmata. Call me prude, aga ajakirja kaanel enda eksponeerimine on noh, odav. Palju lahedam oleks sellise fotosessiooni tulem näiteks oma mehele kinkida. Kõike ei pea maailmaga jagama ühesõnaga. Hääbuv arvamus.

Millal sa viimati kellelegi käsitsi kirjutatud kirja saatsid?

See oli vist aastal 2011 ja Renele, siis kui ta sõjaväes oli. Meil on see kirjavahetus alles isegi.

Kas sa oskad autol õli vahetada?

I mean… Kas seda saab VAHETADA? Teadsin, et lisama peab vahetevahel. Soovitatavalt enne, kui põleva õlitulega pühapäevasel päeval kusagil Hiiumaa metsade vahel maantee ääres seisad, laps autos, ise padurase.

Kas sa oled laisk?

Nii ja naa. Ma saan asjad tehtud, aga liiga sageli täiesti viimasel minutil. Mäletan, et eelmisel kooliaastal laadisin ühe kodutöö üles 35 sekundit (!) enne tähtaja kukkumist. Ühesõnaga, minus on tegelikult produktiivne olemise materjali rohkem kui ma rakendada viitsin. Tehke omad järeldused.

Kas sa oled kangekaelne?

Ma arvan, et olen küll. Vist isegi väga kangekaelne.

On sul hüüdnimesid?

Hetkel pole. Kunagi oli – Kalle 😀

Kas keegi teab su e-maili parooli?

Kui oleks keegi, kes seda teaks, siis teaks ta põhimõtteliselt kõiki mu paroole. Nii et ei. Ja ühtlasi ma ei oskaks seda parooli põhjendada, sest see on nii retarded, aga see on mul juba nii ammu, et ma lihtsalt ei raatsi vahetada.

Kas sul on tätoveeringuid? Kas tahaksid?

Ei ole ühtegi. Seoses sellega, et mu sünnipäev on 09.09, siis aastal 2009 käis peast mõte läbi, et väga lahe oleks oma sünnipäeval see sama kuupäev (09.09.09) lasta tätoveerida kuskile. Ei tea, miks see nii vaimustav idee tundus, aga vahet pole – uimerdasin mööda selle aja ja sinnapaika see jäi. Hetkel ei tunne tätoveeringust puudust, aga kui mingi ilgelt hea mõte tuleks, siis miks mitte. Ühtlasi ma arvan, et mõnekümne aasta pärast on tätoveeringutega vanainimesed maailma kõige tavalisem nähtus (kuna see on kõigil selle teema vastastel alati suurim argument) ning pigem muretsen, et aru peavad andma need, kel ühtki tätokat pole – “APPI! Räägi oma elust – miks su nahk TÜHI on???”

Mis on su kõige halvem komme?

Ma ropendan autoroolis KOHUTAVALT palju. Jah, näiteks Kärdla linnas, kus pole liiklust, ei aja tõesti eriti miski närvi peale tellistega täidetud teeaukude, aga Tallinnas on vähemalt kolmveerand kaasliiklejatest mingit sorti joobes. Kõik tõmblevad ja närvitsevad ja teevad ajuvabasid manöövreid ja ühesõnaga see kõik on mind selliseks voorimeheks muutnud, et paha hakkab. Ise ka aeg-ajalt eksin – kellel seda ette ei tuleks -, aga et käikski liikluses pidevalt piiderdamas ja kellegi elu ohtu seadmas…no ei noh.

Kas sul on mõni foobia?

Ei tea. Igasugused vaglad ja ussikesed äkki, eriti kui neid ühes kohas palju koos on. Ma ei suuda isegi mõelda sellele.

Millised on su kolm lemmikut telesarja?

Downton AbbeyGame of Thrones, Orange Is the New Black. Tegelikult on mul lemmikuid palju rohkem.

Kas sa igatsed praegu kedagi?

Ma igatsen natuke laste-eelset ennast.

Mida sa tahaksid tuleviku kohta teada?

Reaalselt kõike! Aga kui oleks täpselt üks asi, siis ma tahaksin teada, millal ma suren. Ja nagu päeva täpsusega, sest vähe mõttetu oleks aastanumber teada saada, et siis aasta aega kassida ja näiteks 31. detsembri õhtul surra. Super lamp.

Miks sul blogi on?

Hea küsimus. Seda ma enam ei mäleta, mida 2007. aastal seda blogi alustades mõtlesin ja et sealtmaalt olen lihtsalt kogu aeg siia midagi üles kirjutanud, siis nagu ei oskagi seda harjumust enam põhjendada, aga ära lõpetada ka ei oska. Kui tekib mingi mõjuv põhjus, siis lõpetan.

Sellega seoses, kõige imelikum kommentaar, mis ma blogimise kohta olen saanud, on see, et ma olen nii ennast täis / enesekeskne, et pean endast lausa kirjutama. Ja olgu muude asjadega kuidas on, siis vot selle arvamuse ma lükkan ümber. Blogimine on minu jaoks lihtsalt väljund. Joonistada ma ei oska, laulda kahjuks ka mitte, käsitöö tegemiseks olen liiga kärsitu, aga eesti keelt tunnen ja sõnu oskan – isegi kui mitte hullupööra ilusti – järjekorda panna. Ühesõnaga see on lihtsalt minule sobiv väljund ja mõnus enda talletamise viis.

Ma arvan, et kui mul kunagi pensipõlves igav vihmane teisipäev on ja lapselapsed pole ammu helistanud ja sõbrannad tüütult seniilsed on, siis kraabin siit parooli tagant mõne iidvana postituse välja ja saan natuke naeru pugistada õunapiruka lutsutamise kõrvale. Asi seegi. Ühesõnaga see pole isekas. Ma ei suru seda kellelegi peale, aga mulle valmistab selle jagamine ikkagi rõõmu, sest kaua sa ikka ihuüksi monoloogi pead. Või no proovige – seiske ja rääkige täitsa omaette näiteks viis aastat järjest ja vaadake kui kaua see huvitav on.

Nimeta üks asi, mida sa enam kunagi ei tee.

So many things! Alustades sellest, et umbes 90% asjadest, mida ma tegin ajavahemikus 2006-2010. No näiteks praegu aknast seda rõvekülma ilma vaadates (kirjutasin selle eile öösel) ma loodan, et ma enam kunagi südatalvisel ööl kell üks Tallinnast Hiiumaale hääletamist ei alusta, lihtsalt selleks, et hommikul liiga vara sadamasse jõuda ja surnuks külmumise vältimiseks meiereiautost peavarju paluda ning siis koos reisikaaslastest sõbrannadega võõra inimese autoarmatuuril magada. No umbes sedalaadi asjad.

Kui oleksid vastassoost, siis mis võiks olla su nimi?

Peale seda, kui Kaur Kristjanile nime ära olime pannud ja selle oma vanematele teatasime, siis mu ema ütles, et temal oli alati kindel plaan oma pojale Kristjan nimeks panna, kui tal mõni poeg sündima peaks. Mul polnud sellest absoluutselt aimugi, nii et väga tore kokkusattumus. Igal juhul ma oletan, et mu nimi olekski Kristjan, kui oleksin poisina sündinud.

Millise kuulsusega tahaksid elud ära vahetada?

Donalt Trump. Esiteks ma ehmataks Melaniat, et näha, kas ta silmad natuke rohkem lahti ka käivad ja teiseks mulle tundub, et see oleks reaalselt Ameerika viimane õlekõrs. Praegu on neil seisud ikka päris pahad.

Kas sa vaatad multikaid?

Jah. Iga päev. Vastu tahtmist.

Millised on su kolm lemmikut tsitaati või mõttetera?

The things that excite you are not random. They are connected to your purpose. Follow them. 

No one looks back on their life and remembers the nights they had plenty of sleep. 

Never hope for it more than you work for it.

9 Comments

  1. Nii head vastused, et kohe huvitav oli lugeda. Naerda sai ka. Eriline lemmikvastus – sweatpants couture 😀

  2. Nii hea lugemine (mitte, et muidu ei oleks). Mõne koha peal sai korralik kajakas maha pandud. Muumi ajakirja esikaanel – best answer ever!!! 😆

    Sa pole kunagi juukseid värvinud? 😲 What the… Tegelikult on sul mõnusat värvi need, nii et kui mind sellistega õnnistatud oleks, siis vast ei värviks ka. Aga no minu maeiteagimisvärvi juuksed läksid teistvärvi päris vara. Ja juba viskab halli sisse (geenid), niiet värskendan tihti.

    Teoorias tean auto juppidest/õlidest palju. Praktikas võib-olla saaks õlivahetusega hakkama ka (tahtsin tegelikult kunagi autoremondilukksepandust õppima minna) ☺

    1. Ma tõesti pole oma juukseid mitte kordagi värvinud. Kunagi üritasin tooneriga midagi punakat lisada, aga ma tegin seda valesti + mu juuksed on nii tumedad, et see lihtsalt ei jäänud üldse peale. Ma ise mõtlen ka, et kui oleks potato regularis, siis ilmselt aeg-ajalt värviks, aga ei ole ja mulle meeldib mu juuksevärv. Õigemini, mulle meeldib mu juuksevärv rohkem kui pidev juuste ülevärvimine, et väljakasvu peita – täielik õudukas. Aga küll ma jõuan, kaugel see hall ikka on 😀

  3. Mees just küsis, et mis sa nutad seal. Ma vastasin, et ma ei nuta, ma naeran. Eino päriselt ka, ma ei taha kuidagi osutada, et sinu elu oleks minu jaoks mingi meelelahutus, aga kui sa ütled, et sa oskad sõnu, isegi kui mitte just hullupööra ilusti, järjekorda panna, siis sa eksid – sa oskad seda suurepäraselt!

    1. Hahha! 😀 No mul on hea meel kuulda, et sul lõbus oli! 😀 Ja tänan komplimendi eest!

  4. Vau, mu sünnipäev on ka 09.09. Lisaks parima sõbrannaga, kellega saime tuttavaks küll alles ülikoolis, olid meie emad samas sünnitushaiglas, so it must be faith 😋

    1. Adam Sandler, Michael Buble ja Hugh Grant on ka 9. septembril sündinud – andekate inimeste kuupäev, kas nõustud 😀 See sünnitusmaja kokkusattumus on küll väga lahe! Selline “meie teed on varem ristunud, aga ma ei tundnud teineteist” lugu on minul ja Renel ka kusjuures – me saime tuttavaks lasteaias 😀 Ta oli mu onupoja parim sõber ja hängis pidevalt meie hoovis jne. Mina seda ei mäleta, aga tema teab rääkida, et mul olid väga krässus juuksed (seda nad tõesti olid). Käisime 1. ja 2. klassis isegi paralleelides Kärdla koolis. No ja siis peale kümmet aastat, olles mõlemad Tallinnasse õppima ja elama tulnud (ma kolisin peale 2. klassi Saaremaale), saime nö uuesti tuttavaks 😀 🙂

  5. Pingback: Midagi sellist… Gellukese blogipesa 🎭

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*
*