Üle poole aasta Hiiumaal

/ juuli 5, 2017/ 2 comments

Nüüd, kodus tagasi olles, tundub, et kümme päeva Hiiumaal möödusid nagu üksainus silmapilk. Kooliga seondunud stress, pinged ja rutiin ununesid juba enne, kui Hiiumaale minekuks (lootusetult hilja ja eelviimaste unetundide arvelt) asju pakkima hakkasin. Kuigi ka Hiiumaal tekkis omamoodi rutiin – väikeste lastega natuke nagu paratamatu ja vajalik ka -, siis see oli ikkagi hästi suur vaheldus, sest viimane poolaasta selles ühes ja samas mullis siin ühes ja samas keskkonnas… Oli hull. Enne ei saanudki täpselt aru KUI hull, kuni see kõik ühtäkki läbi sai. Veel praegugi tundub natuke veider oma õhtuid millegi muretuga sisustada. Näiteks et ei pea end süüdi tundma, kui sarju vaatan või vabalt valitud (kooliga mitteseonduvat!) raamatut loen või puhtviisiliselt eimidagi teen. See süütunne, et iga vaba hingetõmme tuleb kohustuste arvelt, on viimase aastaga ajusse nii sisse sööbinud, et ma kahtlen, et sellest paari kuuga üldse lahti saan.

Puhkuse ametlikku algust tähistas Rene lõpetamine. Ühtki üleni normaalset pilti, kus kõigil sirge nägu peas ja kõik samasse kaamerasse vaatavad, me ei saanudki. Võttes aga arvesse, et tuul puhus mulle selja tagant juukseid näkku, päike siras silmaauku, ühel lapsel oli lõununi vahele jäänud ja teine purskas iga võõra pilgu peale nutma, siis mida siin tegelikult imestada 😀

Enne Hiiumaa piltide juurde jõudmist pean mainima, et hetkede jäädvustamises olen ma endiselt kohutavalt laisk. Enamasti tuleb alles päeva lõpus meelde, et mõne koha peal oleks võinud telefoni välja võtta ja kaamera käivitada. Siit lühikesest rodust esimese pildi tegi unarusse jäetud telefonikaamera ise ja peab ütlema, et tavapärasele toidupoes kärurataste pildistamisele tema poolt tore vaheldus 😀 Käisime sõprade juures jäneseid kaemas ning alles hiljem sealseid pildistusi vaadates avastasin selle foto. Ja just selline päev oligi, ainult natuke tuulisem kui siit paistab ja natuke rohkem jäneseid oli ka kui pildilt paistab:

Järgmiseks pildike sellest, kui vähe vaimustuses on Rene vanemate kass asjaolust, et tõime majja uue tegelase, kes tema vurrude sakutamisest ja kõrvaaukude nokkimisest haiglaslikult huvitatud on. Just nüüd, kui Kaur kassil “seljas elamisest” enam-vähem üle on saanud. Märkusena olgu öeldud, et päriselt me loomale liiga teha loomulikult ei luba 🙂

Tegelikult täiesti tavalised hommikupuder ja hommikukohv, aga mainides juurde, et juunikuu ja Hiiumaa, siis tee mis tahad, aga sõrmed ei paindu trükkima midagi vähemat kui “idulliline hommikusöök”, hehee 😀 🙂

Suured vennad batuudil oma lõputut energiat kulutamas ja häälepaeltest viimast võtmas:

Väikesed õed samal ajal malbelt tekil peesitamas:

Johannese ja Noora juures käies on lisaks batuudile veel teinegi suur tõmbenumber – need samad jänkud, kellest enne juttu oli 🙂

Lili elu esimene kiikumine:

Üks pärastlõuna, kui Hiiumaale ringi peale sõitsin. Üks vähestest päevadest sel nädalal, mil taevas polnud tumehall. Reaalselt 80% saarel viibitud ajast oli täiesti kummikute ja parka sorti ilm – minimaalselt uduvihm ja 14 kraadi sooja. Ma ei tea, mis sinisilmsus või arulage optimismisööst mind Hiiumaale minekuks asju pakkides tabas, aga ühtki kummikut ma küll meile kellelegi kaasa ei pakkinud. Igatahes pöidlad pihku, et juuli teises pooles on rohkem selliseid päevi:

Lili ja Kaur ♥ Avastasin, et neist koos on väga väha pilte, nii et lisaks üleüldiselt rohkem pildistamisele peab eraldi veel ka seda viga parandama.

Lõpetuseks ma hea meelega vabandaksin kõigi siinsete piltide halva kvaliteedi pärast, aga kui ma selle asja eest kord vabandama hakkan, siis ma jäängi seda tegema, sest noh, halb kvaliteet siin ilmselt nii pea ei lõppe. Ma lihtsalt ei tunne, et see oleks teema, mis mulle ekstra hullult korda läheb ja ma ei saa sinna midagi parata. Aga kellel nüüd peale seda postitust prillid kangemate vastu on vaja vahetada, siis…olen mõtetes teiega.

2 Comments

  1. Kass on lapsest lihtsalt vaimustuses I tell you! 😀

    Kas sa oled kirjutanud oma koolist ka, st mida sa õpid? Ilmselgelt on ülikool ajamahukas ettevõtmine igal juhul, kahe väiksema lapse kõrvalt kindlasti veel rohkem, seega hakkas huvituma, et mida sa õpid 🙂

    1. Sellest, et kassil on alati võimalus eemalduda ja kusagile varjule minna, aga üsna sageli ta eelistab seda mitte teha, oletan, et päris 100% selle tähelepanu vastu tal päris kindlasti midagi pole 😀

      Õpin TTÜ-s halduskorraldust. Eraldi ma sellest rohkem kirjutanud polegi vist kui et aeg-ajalt kaevelnud, kui kett maha hakkab jooksma 😀

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>
*
*