Ühel lapsel on kerge identiteedikriis

/ november 2, 2017/ 12 comments

See hetk, kui mõtled, et lükkad äratuskella edasi ja magad veel natuke, aga unesegasena läheb meelest, et oled ise loonud ühe hävitustiimi, kelle suurimaks põlastuse objektiks on magavad vanemad:

Meil on nüüd kodus üks kiisu. Täpsemalt, Lili on minu meelest hinges natuke kass. Või oli eelmises elus kass. Või ma ei tea, kuidasmoodi seletada tema palavat armastust pappkastide vastu, mäugudes mööda tuba kõndimist ning kõikvõimalike karvatuustide ja juuksekarvade söömist, mida ta leida suudab. Näiteks omastas ta koheselt pappkasti, milles oli minu sünnipäevakink Renele, ja nüüd on see tema vaieldamatu lemmikkoht. Siiamaani ignoreerib ta sõna “emme” ning on kaotanud huvi ka “issi” vastu. Samas kui “mäu” ja “padi” tulevad okeilt – hashtag prioriteedid paigast. Juukseid tõmbab ta kusjuures isegi otse mu peast ja üritab neid enne suhu pista kui ma sekkuda jõuan. Õnneks enamasti jõuan.

Kõnealust pappkasti pole me justnimelt Lili meeleheaks veel välja visanud, kuigi Rene sünnipäevast on juba nädal möödas. Kast on koos püsimiseks juba mõningast teibiga sekkumistki vajanud. Panime sinna sisse paar pleedi ja las see väike hulluke siis käib seal rullimas, kui nii tore on. Kusjuures alati kui ta kuskilt mingi karvatuusti vms leidnud ja suhu pistnud on, läheb ta kohe oma kastipessa õitsva näoga istuma. Kauaks tal seda rõõmu kahjuks pole, sest tema võidurõõmus olek reedab, et mul on aeg ta suust kõik sinna mittekuuluv eemaldada. Ja kogu ring algab otsast peale. Ma ei mäleta, et Kauril mingi selline väga lemmik pikutamise koht oleks olnud, aga isegi kui oli, siis kindlasti mitte selleks, et seal ema juukseid ja pleedituustakaid matsutamas käia. Ainult et kui Lili karvapalle välja oksendama hakkab, mis võib-olla on ainult aja küsimus, siis ma ei teagi, kas ma pean ta lastearsti või veterinaari juurde viima…? 😀

Nüüd, kui oktoober läbi, tundub ainuõige hakata jõuludeks valmistuma. Minu meelest on jõulu-eelne meeleolu nii mõnus ja hubane, et las see periood kestabki kaua. Ma ei ole kindlasti ühes paadis nende inimestega, kes kiruvad, kui oktoobri lõpus juba esimesed jõulutuled jms poodidesse ilmuvad, sest mida – päriselt, MIDA!? – saab kellelgi olla vaikselt ligi hiiliva õdusa jõulutunde vastu? Minul tekitab pleedi, glögi ja küünalde mõtteid ainuüksi akna taga tormav sügis, ent kui juba miinuskraadid ja lumi ka mängu tulevad, siis ma isegi enam ei ürita võidelda, vaid läidan siin pikemalt mõtlemata pisema katedraali jagu küünlaid. Nii et olgu üldise normiga kuidas on, mina tegin igatahes napilt peale halloweeni-kõrvitsa aknalaualt kadumist tellimuse kõige mõnusamate lõhnaküünaldega e-poest (LINK) ja kavatsen nüüd kuni jõuludeni ühtlases piparkoogi-kaneeli-advendi aroomipilves elada ❆

12 Comments

  1. Ma ei saa aru, kuidas üks laps võib nii armas olla!

    1. Paljaks söödud peaga uhkusest puhevil ema tänab heade sõnade eest 😀 ♥

  2. Heh, mul oli ka selline kasslaps 🙂 Näugus ja armastas karbis olla… Selleni välja, et soovis hiirepelmeene ja hiirejogurtit ning preili poole võis pöörduda ainult “printsess-kiisu-Hanna” 🙂 Tänaseks on teismeline, aga suur kassisõber (Sinsay pood, khm, khm)

    1. Hahha! 😀 No väga lõbus! Ma tegelt arvan, et meil on see rohkem mingi asjade kokkulangemine, et sai “mäu” selgeks ja nüüd kuidagi ise näen seoseid igal pool, et justkui väike kassike teine 😀 Kuna tal (vähemalt mitte mäuguvate ja kastis pikutavate) kassidega kunagi kokkupuudet pole olnud, siis jäljendamisega päriselt vist tegu ei saa olla. Aga huvitav on seda kõike jälgida igal juhul 😀

  3. 😀 😀 😀 😀

    Kassiemana oskan vaid lisada, et sel juhul proovi ka kõik patsikummid käeulatusest kõrgemale panna, sest muidu rändavad needki suhu ja siis et mängimiseks sobib hästi Kinder Surprise’i kollane muna, millel riis sees. Ja pane seda orasheina ka kasvama akna peale näiteks.

    Väga hea huumor oli, aitäh!

    1. Mida soovitused 😀 Lugesin Renele su kommentaari ette ja ta kostis vaid, et “see riisiga muna võiks talle täitsa meeldida…” 😀 😀 Üritan siin inimest kasvatada kas teate 😀

      Aitäh väga lõbusa kommentaari eest! 😀 🙂

  4. Ma väga sooviksin ka lugeda Sinu kaitstud postitusi. Olen Su lojaalne lugeja ja heasüdamlik fänn 😊

    1. Saatsin Sulle parooli sellele samale e-mailile, millega kommenteerisid 🙂

  5. Meil on ka kodus väike kassi- ja koerafänn. Kuigi jäljendama pole veel hakanud, keeldub ta uskumast, et ühegi teise looma nimetus pole koer ja nii ta mul räägib, et see koer, too koer 😀

    Mina ka hea meelega loeksin võimalusel parooliga postitusi.

    1. Hahha! No seda ma ei oska veel absoluutselt oletada, millest Lili ükskord rääkima hakkab, kui ta kõnelema õpib. Juba praegu tundub üsna kange iseloom olevat, siis hakkame seda verbaalselt ka kuulda saama 😀

      Parooli saatsin sulle e-mailile.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>
*
*