Kaks erinevat last

Seda on oi-kui-palju räägitud, et pole mõtet oma last võrrelda teiste, näiteks beebigrupist pärit, lastega. Et kõigi areng ongi erinev ning siis need, kelle beebid aeglasemalt arenevad, tunnevad end alalõpmata sandisti. Tõsi – Lili beebigrupis on beebisid, kes juba käimiskatseid teevad ja see võiks mind muretsema panna küll, sest tema on kõndimisest minu meelest veel väga kaugel. Aga et seal grupis on ka lapsi, kes on täitsa

Read More

Täpselt üks müügigrupi-draama mul puudu oligi

Kui on miski, mis igal naissoost inimesel tuju tõstab, siis on see üks korralik ostuskoor. Kui õnnestub soetada ese, mille puhul tead, et see on veits (või eriti hea kui räiiigelt) rohkem raha väärt kui küsitakse, nii et natuke tekivad isegi süümekad müüja ees. Sisimas oled muidugi õnnejunnis, aga ei julge seda enne väljagi näidata, kui asja eest makstud ja see kodu kaitsvate seinte vahele ära toodud 😀

Read More

Korra veel reklaamist ja minu EBA hääled

Korra veel reklaamist ja minu EBA hääled

Iroonilisel kombel on just nimelt peale reklaami-teemalist postitust (SIIN) mulle järjest mõned päris lahedad pakkumised tulnud, millest ma eelmainitud postituse tuules keeldunud olen. Ma pole veel absoluutselt välja mõelnud, mismoodi või millal võiks siin blogis kunagi reklaam ilmuma hakata. Aprilli eelviimasel päeval sain veel ühe toreda kirja ja teate – ma lihtsalt ei ole raatsinud sellele veel ära öelda, kuigi ma pole endiselt midagi selgeks mõelnud ja ses

Read More

Surnuks töötamise 101

Surnuks töötamise 101

Üks õhtu olin Rene peale päris kuri, et ta peale eelmisel ööl magatud kolme unetundi vara magama ei läinud. Tegelikult magas ta need kolm tundi alles peale seda kui Kauri lasteaeda oli viinud, ehk siis tegi öö läbi tööd või lõputööd – ausalt ma ei pea enam järge -, laps lasteaeda, kiire uinak ja tagasi tööle. Lihtsalt kui kellelegi niisama läbipõlemisest väheks jääb ja elu natuke rohkem

Read More

Tõsine fitness-eit

Ilmselgelt enamus inimesi käib trennis selleks, et mingisugune vorm saavutada. Aga asi, millele ma varem kunagi mõelnud polnud, on see, et isegi trenni tegemisel on muutuvad trendid. Näiteks praegu tegelevad enamus naisi bikiinifitnessiga – nii tundub -, teine suur osa squatib omale tori hobuse taguotsa ja kolmas seltskond üritab lihtsalt trennis mitte maha kärvata. Huvitav, millal mina hakkan tundma, et peeglist võiks hoopis kentaur vastu vaadata? Või

Read More

Miks ma ei plaaninud end blogiauhindade jagamisel “üles anda”, kuid tegin seda siiski

Ma pole kunagi tundnud, et see siin oleks piisavalt blogi, et kusagil mingeid hääli noppida või kellegi lemmik olla. See on lihtsalt minu igikestev online plädisemine, nii et mis auhinnad, nalja teete või… 😀 Nii nagu iga harrastussportlane ei unista olümpiale pääsemisest, olen mina ka lihtsalt vaikselt nokitsenud siin, mõtlemata, et mis oh mis sellest kõik saada võiks! Umbes sellise tunde tõttu ei liikunud mu sees ükski närv,

Read More

Mis oleks, kui pabistaks natuke…

Mis oleks, kui pabistaks natuke…

Laste saamine on kõik jube kihvt ja tore (miinus magamata ööd, miinus eelpuberteeti põdev kolmene 😀 ), aga on üks teema, mis mind viimasel ajal natuke nihelema ajab, kui ma sellele ekstra süvitsi mõtlema hakkan. Nimelt, ma olen praeguseks hetkeks töölt eemal olnud neli aastat ja vähemalt üks selline aasta on veel ees. VÄHEMALT sellepärast, et kuigi Kauriga olin ma kodus kolm aastat, siis täitsa ausalt…selle kolmanda

Read More

Reklaam blogides

Kõigepealt olgu öeldud, et mul pole mingit vimma blogides reklaamimise vastu üleüldiselt. Laias laastus hoopis vastupidi – väga lahe, kui keegi suudab oma hobist endale näiteks elatusallika teha või kasvõi lihtsalt lisaraha teenida. Kui see on suund, kuhu maailma liigub, ajakirjadest ära internetti, siis so be it. Tegelikult ma juba jätsin Triinu samateemalise postituse alla paraja eepose, aga eile õhtul enne uinumist jäin sellele teemale veelkord mõtlema ning

Read More

Blogi kolis ära

Ma juba kujutan ette, kui mitme inimese enneaegse errumineku ma põhjustanud olen seoses sellega, et oma blogi veebimajutajat vahetasin. Kõik see virtuaalserverite jms teema on miski, millest ma mittttte kõige vähematki aru ei saa, mistõttu olen ma ilmselt korralik pain in the ass oma “a kus minu pilv  on?” laadi küsimustega. Kuni lõpuni välja püsis oht, et midagi nii lootusetult vussi keeran, et te ei kuule ei minust ega

Read More

Mõned mõtted seoses trennis käimisega

On kaks asja, millest rääkimine pole eriti tore ega mõnus – enda hirmud ja enda vead, aga natuke sellest esimesest korra… Inimesel, kes hakkab trennis käima seetõttu, et ta enda kehaga rahul pole, tuleb enne spordiklubisse astumist päris suuri sisemisi võitlusi pidada. Hea küll – MINA tundsin teatavat ebameeldivust ses osas, äkki kõigil teistel on lebo kohale veereda. Minu jaoks oli üks suur parakas see, et terve

Read More

Aeg süümekatesse mattuda ja halva ema tiitel koju tuua…või siiski mitte?

Laste saamisega kipub olema nii, et meil, emadel, tekib oma peas mingisugune kujutluspilt, kuidas elu lapsega olema hakkab. Palju asju planeeritakse ammu enne ära, kui maimuke ilmavalgust näeb. Enamasti tulevad esimesed põgusad korrektuurid neis plaanides üsna kohe peale lapse sündi. Näiteks paljud naised, kes enne sünnitust rusikat rinnale tagudes kinnitavad, et laps hakkab magama oma voodis, muudavad ühtäkki oma strateegiat, sest nad saavad aru, et beebit lihtsalt ei raatsigi

Read More

Aprillis hoolin enda tervisest

Ilma pikema sissejuhatuseta: aprill tuleb tervisekontrollide kuu. Esiteks pole ma veel käinud sünnitusjärgses kontrollis. Peale Kauri sündi jõudsin ma naistearsti juurde näiteks alles uuesti rase olles, ehk siis umbes kaks aastat null kontrolli. Eriline rumalus, täiskasvanud inimene või asi. Ma ei tea miks, aga mingil põhjusel on arsti juurde mineku juures minu jaoks kõige tülikam tegevus vastuvõtuaja broneerimine. Iga õhtu mõtlen, et homme helistan, aga homme õhtul

Read More

Ajasin viimaks jalad tagumiku alt välja

Ajasin viimaks jalad tagumiku alt välja

Eile käisin esimest korda üle nelja aasta trennis. Neli aastat on piisavalt pikk paus, et inimene jõuaks unustada. Näiteks seda, et päriselt ei käi spordiklubides ainult need õhtumeigi ja rullilokkidega fitness-beibed, keda Instagramis nägema oleme harjunud ja jumal tänatud selle eest. Kohapeale jõudes selgus üsna kiiresti, et kuigi mina ise võtaksin oma praeguse figuuri kokku sõnaga blob, siis olen ma ikkagi pigem normaalsetes mõõtudes inimene. Paks on natuke

Read More

Väike sõbrapäeva-pomm

Väike sõbrapäeva-pomm

(Pulmadest ja abiellumisest olen varem kirjutanud SIIN) 14. veebruar 2017, sõbrapäev. Või valentinipäev, kuidas iganes. Vahustan mina pahaaimamatult koogitaina jaoks mune, kui koju saabub Rene. Kuna tal on juba paar aastat kombeks igasugu tähtpäevadel, mis tööpäevale langevad, lõuna ajal näiteks lillede ja koogiga mind “üllatada”, siis tema tulekus midagi ebatavalist polnud. Ka siis, kui ta ütles, et tal on mulle veel üks asi, ei aimanud midagi. Mõtlesin,

Read More

Koletisi pole olemas

Koletisi pole olemas

Esimese rasedusega võrreldes olid mu suured hirmud hoopis teistsugused kui Liliani oodates. Okei, olid mõned tüüpilised – kas laps on ikka terve, kas me tuleme selle suure elumuutusega toime, huvitav mitme aasta pärast uuesti magada saab jms – aga oli ka rida täitsa uusi mõtteid. Näiteks Kauri oodates ei mõelnud ma kordagi, et kas SELLISESSE maailma on mõistlik üldse lapsi sünnitada? Ma ei jõudnud tollal vist kordagi oletustega

Read More