Väike sõbrapäeva-pomm

/ veebruar 15, 2017/ 17 comments

(Pulmadest ja abiellumisest olen varem kirjutanud SIIN)

14. veebruar 2017, sõbrapäev. Või valentinipäev, kuidas iganes. Vahustan mina pahaaimamatult koogitaina jaoks mune, kui koju saabub Rene. Kuna tal on juba paar aastat kombeks igasugu tähtpäevadel, mis tööpäevale langevad, lõuna ajal näiteks lillede ja koogiga mind “üllatada”, siis tema tulekus midagi ebatavalist polnud. Ka siis, kui ta ütles, et tal on mulle veel üks asi, ei aimanud midagi. Mõtlesin, et äkki mingi kommikarp või… Aga kohe kui ma seda pisikest karbikest nägin…saabus lühis 😀

20170215_101924

Ma ei hakka kõike siia sõna-sõnalt kirja panema mis ja kuidas täpselt, sest kui see kõik siia laiali laotada, siis läheks midagi natuke liiga isiklikku pisut kaduma. Aga emotsioonide tulv oli piisavalt suur, et kui ma veidi aega hiljem mune edasi mikserdama hakkasin, ei tulnud sellest lihtsast asjast enam mitte midagi välja. Lõpuks valasingi oma tainahakatise lihtsalt kraanikausist alla. Täiesti nagu oleks puuga pähe saanud, ma ei liialda ÜLDSE 😀

Kunagi ma viskasin nalja, et kui Rene mulle 25.ndaks eluaastaks ettepanekut ei tee, siis meie teed lähevad lahku. Kuna me siin saime lapsi vahepeal, siis nagu jäi sinnapaika see ähvardus 😀 Aga ütleme nii, et ma olin mõttes ikkagi kudumisvardad ja kassi juba välja valinud oma vanatüdrukupõlveks. Juhuks kui ma viiekümneselt teise tuppa magama kolin ja tigeda vabaabielus virelemise näoga Prillitoosi saatel salli on vaja kududa (soki kudumise oskus ilmselt heast peast külge ei hakka).

Igatahes. Kuna me oleme Renega mingi umbes 8 aastat koos olnud (täpne alguspunkt on hägune), siis kindlasti pole tegu mingi esimese armumise ja roosade prillide laineharjal tehtud ettepanekuga. Nende meie ühiste aastate sisse on pea-aegu kõike mahtunud, kaugeltki mitte ainult õnne, rõõmu, kutsikaid ja vikerkaari. On olnud aegu, kui see suhe on meenutanud rohkem ellujäämiskursust kui midagi, mis kunagi abieluga võiks lõppeda. Ühesõnaga, siin pole mingi põrsas kotis keiss, vaid Rene teab väga täpselt, millesse ta end segab 😀

Meie mõlema ettekujutuses on abiellumine miski, mille puhul ei piisa Õnnepalees allkirjade andmisest ja kodus emulgaatori-tordi söömisega vaikselt tähistamisest. Üleüldse on meil päris sarnane nägemus sellest, et kus ja kuidas ja kellega oleks kõige parem pulmi pidada. Kindlasti peab olema suvi ja kindlasti peab olema Hiiumaa. Selge on see, et praeguses kooli ja laste virr-varris ei jõuaks ka parima tahtmise juures midagi planeerida, nii et siht on hetkel järgmise suve peal. Võtame seega rahulikult, lausa flegmaatiliselt esialgu ja mulle väga sobib nii.

marriage_o_174840

17 Comments

  1. Palju palju õnne! 🙂

    1. Aitäh! 🙂

  2. “Kuna me siin saime lapsi vahepeal…” 😀

  3. Pingback: Pikk kihlus – Ebapärlikarp

  4. Soojad ja siirad õnnesoovid! 🙂

    1. Aitäh! 🙂

  5. Ametliku postituse all ametlikku õnne!

    *Kuid ärgem siiski liialdagem, päris viiekümneselt veel prillitoosi loodetavasti vaatama ei pea 😀 Minu ema läheneb 65. eluaastale, kuid siiamaani on suutnud sellest veel hoiduda 😛

    1. Aitäh ka AMETLIKU õnnesoovi eest! 😀 🙂

      Ja võib-olla ma teen nii Prillitoosile kui selle vaatajatele ülekohut – äkki see on jumala normaalne saade? Ma pole kunagi algusest lõpuni vaadanud, ainult kanaleid klõpsides nii möödaminnes, aga ega see siis kaagutamist takista 😀

  6. Pingback: Pikk kihlus - Blog24

  7. Emulgaatori-tordi 😅😅😅

    1. Ma ei tea, kuidas teistega lood on, aga mina olen küll erinevatesse poetortidesse liiga usalduslikult suhtunud 😀 Ja alates sellest, kui ma sellele jälile sain, näevad tordi-ostu telefonikõned meie majas välja näiteks sellised: “Osta mingi kohupiimatort/toorjuustukook, kus esimese viie sõna seas pole ühtki emulgaatorit. Ühesõnaga, pikk jutt lühidalt – poetortidest käib jutt 😀 Ilmselt said sellest juba enne mu põhjendamatult pikka selgitust aru… 😀

      1. Jaa! Ma ei ole julgenud koostisosasid lugeda, ma lihtsalt söön.

        1. Mul on mingi täielik kiiks kujunenud, et ma koogileti ääres alati ilgun, et noh, vaatame, kas kohupiimaga rullbiskviidis kohupiima ka on jne. Muidugi tavalistel poeskäikudel ma niimoodi aega ei veeda 😀 Ainult siis, kui mingit kooki või torti osta plaanin, ehk siis kui koogileti juurde päriselt asja on. Aga ikka paras väljakutse on mõni sellistest koostisosadest tort (või mis tahes kondiitritoode) leida, milles vähemalt esimesed neli-viis koostisosa on tavainimese jaoks ilma veerimata välja loetavad.

  8. Nii tore uudis! Palju palju õnne! ❤

    1. Aitäh! 🙂

  9. Oh kui ilus… Südamlikud õnnesoovid!

    1. Aitäh! 🙂

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*
*