Tag Archives: beebi

Mis on kolme nädalaga muutunud

Mis on kolme nädalaga muutunud

Jutt käib neist kolmest nädalast, mis me hiljuti järjest kodust ära olime. Kõigepealt mainin, et viimati olin mina isiklikult Hiiumaal järjest nii pikalt enne lapsi. Isegi täitsa tekkis juba lõpuks tunne, et võiks küll juba koju minna. Mitte nagu kriipiv ootus, aga ütleme nii, et esimest korda üle aastate ei olnud nukker Kärdlast sadama poole teele asuda. Mitte midagi ei pea olema halvasti, et selline kerge koduigatsus

Read More

Mida teevad beebiga inimesed, kes temaga midagi teha ei oska?

Mida teevad beebiga inimesed, kes temaga midagi teha ei oska?

Laias laastus võib öelda, et paljud (reeglina vanemad) inimesed tahavad beebilt iga hinna eest mingit emotsiooni kätte saada – rõõmsat ja laginal naervat emotsiooni. Minu jaoks on see hästi imelik ja kui ma üritan või üritasin Kauri beebiajal kellelegi öelda, et lapsele tasub läheneda rahulikult, mitte juba eemalt ruuporiga tuti-pluti karjudes, siis võite aimata, et sellele jutule on need inimesed kurdid. Käisime veidi aega tagasi ühel sünnipäeval. Seal

Read More

Natuke juttu ja pilte

Natuke juttu ja pilte

Semestri lõpp on üks imeline aeg. Eriti kui see langeb kokku beebi hammaste piinarikka tulekuga. Ma puutun esimest korda kokku sellega, et miski peale gaaside beebile nii valus võib olla, et ta näiteks kaks tundi järjest läbi poolune nutab, ilma pausi tegemata ja minu püüdlustele teda lohutada reageerimata. Või nii kõvasti ilastab, et reaalselt pool ta voodit on kaltsmärg. Või juba nii mitu päeva ühegi teise kohaga

Read More

Kaks erinevat last

Seda on oi-kui-palju räägitud, et pole mõtet oma last võrrelda teiste, näiteks beebigrupist pärit, lastega. Et kõigi areng ongi erinev ning siis need, kelle beebid aeglasemalt arenevad, tunnevad end alalõpmata sandisti. Tõsi – Lili beebigrupis on beebisid, kes juba käimiskatseid teevad ja see võiks mind muretsema panna küll, sest tema on kõndimisest minu meelest veel väga kaugel. Aga et seal grupis on ka lapsi, kes on täitsa

Read More

Ikka mõtled mõnikord, et nüüd küll enam hullemaks ei saa minna…

Ikka mõtled mõnikord, et nüüd küll enam hullemaks ei saa minna…

…ja siis läheb natuke hullemaks 😀 See on kummaline, et isegi kui enamasti on elu kahe lapsega täiesti normaalselt teostatav, nii et kohati hakkad end juba täitsa okei lapsevanemana tundma (enesekindlalt ja nii), siis kusagile vahele sokutavad end ikka mingid täiesti ebanormaalsed hetked. Sellised, mis tuletavad meelde, et nii nagu palju muuga siin ilmas, tuleb ka lapsevanemduse puhul nõmedalt suures osas loota joppamisele. Aga seni kuni ei

Read More

Päevad pole vennad. Nad pole isegi mitte sugulased.

Selle postituse siin saaks täiesti vabalt ühe lausega valmis kirjutada: ma sõnusin kõik ära! Täpsemalt, viimases postituses kirjutasin, et Lili ja Kaur magavad ilusti sünkroonis lõunaund ja paar vaikset tundi lõuna ajal on mulle seega garanteeritud bla bla bla – the hell it is. Ma mäletan Kauri beebiajast seda, et ta oli väga hea magaja. Mingi gaasilisem periood korra küll oli, aga see tähendas seda, et ta paar

Read More

Hästi suvaline argine jutt

Kirjutasin juba mitu päeva tagasi ühe postituse, mis riivamisi puudutab presidendi-teemat. Täpsemalt üht kismat, mis oletatava uue presidendi stiilitaju olemasolu ümber käivitus. Ent inimesena, kelle garderoob (eriti viimasel ajal) üsna pidžaama-põhine on, siis kes olen mina et siin midagi lisada. Niisiis tagasi oma liistude juurde. Kaur läheb homme lasteaeda. Peale Lili sündi pole ta seal rohkem kui paar päeva käinud, nii et ega ma tegelikult ei tea,

Read More

Sünnitusmajast otse lastehaiglasse

Sünnitusmajast otse lastehaiglasse

Kaks päeva peale sünnitusmajast koju saamist, hilisõhtul, valmistusime magamaminekuks, kui järsku enam-vähem maailma suurima ehmatuse osaks saime ning beebile hoopis kiirabi pidime kutsuma. Juhtus see, et istusime koos Renega diivanil, laps oli mu jalgade peal, vaatas rahulikult ringi ja siis ühel hetkel eikusagilt oksendas end üleni verd täis. Kaks sekundit ei jõudnud meile mitte midagi kohale ja siis saabus reaalselt maailmalõpu tunne, hirm, paanika. Ma päriselt arvasin, et

Read More

Tere tulemast maailma!

Alustasin selle postituse kirjutamist täpselt siis, kui oli möödunud 24 tundi hetkest, mil üks väikene sinine beebi mu kõhule pandi. Nüüdseks oleme saanud tervelt kaks ööpäeva koos veeta ja kui ma seda postitust kohe ei avalda, läheb see jutt juba väga laiali, niisiis… Laupäeval veidi enne südaööd avastasin, et esimest korda raseduse jooksul on mu jalad nii turses, et pahkluude olemasolu on ainult õrnalt aimatav. Sääreluud valutasid

Read More

Nimi #2

Ei tea, kas ma olen hullult rumal või mis, aga ma üldse ei mõista, miks on vaja oma lapsele panna nimeks mingi selline asi, mille kirjapilt on Nille Malin Aida ja hääldus umbes Tursamaks. Kellel (siiralt – kellel?) on vaja, et ta terve terve elu peab oma nime hääldamise juhendiga flaiereid kaasas kandma, sest iga päev nelisada korda selgitada, kuhu intonatsioon asetada ja kuhu seda mitte asetada, on

Read More