Tag Archives: beebi

Mehed ei nuta. Punkt.

Mehed ei nuta. Punkt.

“Varesele valu, harakale haigus…” “Ei ole hullu midagi.” “Näe, võta üks komm ja valu lähebki juba üle.” “Pulmadeks saab terveks!” jne jne jne. Kui mitu korda ükskõik kes meist oma elu jooksul sedasorti lauseid kuulnud on? Gaziljon, eks. Vähemalt. Sattusin mõnda aega tagasi kusagil internetisügavustes arutelu otsa, mis päädis sellega, et ostsin endale ühe RAAMATU. Juba ammu enne nutu-teemale sügavamalt mõtlemist kriipis mu kõrva (ja kraaksatan siiani vahele

Read More

Mis on kolme nädalaga muutunud

Mis on kolme nädalaga muutunud

Jutt käib neist kolmest nädalast, mis me hiljuti järjest kodust ära olime. Kõigepealt mainin, et viimati olin mina isiklikult Hiiumaal järjest nii pikalt enne lapsi. Isegi täitsa tekkis juba lõpuks tunne, et võiks küll juba koju minna. Mitte nagu kriipiv ootus, aga ütleme nii, et esimest korda üle aastate ei olnud nukker Kärdlast sadama poole teele asuda. Mitte midagi ei pea olema halvasti, et selline kerge koduigatsus

Read More

Mida teevad beebiga inimesed, kes temaga midagi teha ei oska?

Mida teevad beebiga inimesed, kes temaga midagi teha ei oska?

Laias laastus võib öelda, et paljud (reeglina vanemad) inimesed tahavad beebilt iga hinna eest mingit emotsiooni kätte saada – rõõmsat ja laginal naervat emotsiooni. Minu jaoks on see hästi imelik ja kui ma üritan või üritasin Kauri beebiajal kellelegi öelda, et lapsele tasub läheneda rahulikult, mitte juba eemalt ruuporiga tuti-pluti karjudes, siis võite aimata, et sellele jutule on need inimesed kurdid. Käisime veidi aega tagasi ühel sünnipäeval. Seal

Read More

Natuke juttu ja pilte

Natuke juttu ja pilte

Semestri lõpp on üks imeline aeg. Eriti kui see langeb kokku beebi hammaste piinarikka tulekuga. Ma puutun esimest korda kokku sellega, et miski peale gaaside beebile nii valus võib olla, et ta näiteks kaks tundi järjest läbi poolune nutab, ilma pausi tegemata ja minu püüdlustele teda lohutada reageerimata. Või nii kõvasti ilastab, et reaalselt pool ta voodit on kaltsmärg. Või juba nii mitu päeva ühegi teise kohaga

Read More

Kaks erinevat last

Seda on oi-kui-palju räägitud, et pole mõtet oma last võrrelda teiste, näiteks beebigrupist pärit, lastega. Et kõigi areng ongi erinev ning siis need, kelle beebid aeglasemalt arenevad, tunnevad end alalõpmata sandisti. Tõsi – Lili beebigrupis on beebisid, kes juba käimiskatseid teevad ja see võiks mind muretsema panna küll, sest tema on kõndimisest minu meelest veel väga kaugel. Aga et seal grupis on ka lapsi, kes on täitsa

Read More

Ikka mõtled mõnikord, et nüüd küll enam hullemaks ei saa minna…

Ikka mõtled mõnikord, et nüüd küll enam hullemaks ei saa minna…

…ja siis läheb natuke hullemaks 😀 See on kummaline, et isegi kui enamasti on elu kahe lapsega täiesti normaalselt teostatav, nii et kohati hakkad end juba täitsa okei lapsevanemana tundma (enesekindlalt ja nii), siis kusagile vahele sokutavad end ikka mingid täiesti ebanormaalsed hetked. Sellised, mis tuletavad meelde, et nii nagu palju muuga siin ilmas, tuleb ka lapsevanemduse puhul nõmedalt suures osas loota joppamisele. Aga seni kuni ei

Read More

Päevad pole vennad. Nad pole isegi mitte sugulased.

Selle postituse siin saaks täiesti vabalt ühe lausega valmis kirjutada: ma sõnusin kõik ära! Täpsemalt, viimases postituses kirjutasin, et Lili ja Kaur magavad ilusti sünkroonis lõunaund ja paar vaikset tundi lõuna ajal on mulle seega garanteeritud bla bla bla – the hell it is. Ma mäletan Kauri beebiajast seda, et ta oli väga hea magaja. Mingi gaasilisem periood korra küll oli, aga see tähendas seda, et ta paar

Read More

Hästi suvaline argine jutt

Kirjutasin juba mitu päeva tagasi ühe postituse, mis riivamisi puudutab presidendi-teemat. Täpsemalt üht kismat, mis oletatava uue presidendi stiilitaju olemasolu ümber käivitus. Ent inimesena, kelle garderoob (eriti viimasel ajal) üsna pidžaama-põhine on, siis kes olen mina et siin midagi lisada. Niisiis tagasi oma liistude juurde. Kaur läheb homme lasteaeda. Peale Lili sündi pole ta seal rohkem kui paar päeva käinud, nii et ega ma tegelikult ei tea,

Read More

Sünnitusmajast otse lastehaiglasse

Sünnitusmajast otse lastehaiglasse

Kaks päeva peale sünnitusmajast koju saamist, hilisõhtul, valmistusime magamaminekuks, kui järsku enam-vähem maailma suurima ehmatuse osaks saime ning beebile hoopis kiirabi pidime kutsuma. Juhtus see, et istusime koos Renega diivanil, laps oli mu jalgade peal, vaatas rahulikult ringi ja siis ühel hetkel eikusagilt oksendas end üleni verd täis. Kaks sekundit ei jõudnud meile mitte midagi kohale ja siis saabus reaalselt maailmalõpu tunne, hirm, paanika. Ma päriselt arvasin, et

Read More

Tere tulemast maailma!

Alustasin selle postituse kirjutamist täpselt siis, kui oli möödunud 24 tundi hetkest, mil üks väikene sinine beebi mu kõhule pandi. Nüüdseks oleme saanud tervelt kaks ööpäeva koos veeta ja kui ma seda postitust kohe ei avalda, läheb see jutt juba väga laiali, niisiis… Laupäeval veidi enne südaööd avastasin, et esimest korda raseduse jooksul on mu jalad nii turses, et pahkluude olemasolu on ainult õrnalt aimatav. Sääreluud valutasid

Read More

Nimi #2

Ei tea, kas ma olen hullult rumal või mis, aga ma üldse ei mõista, miks on vaja oma lapsele panna nimeks mingi selline asi, mille kirjapilt on Nille Malin Aida ja hääldus umbes Tursamaks. Kellel (siiralt – kellel?) on vaja, et ta terve terve elu peab oma nime hääldamise juhendiga flaiereid kaasas kandma, sest iga päev nelisada korda selgitada, kuhu intonatsioon asetada ja kuhu seda mitte asetada, on

Read More

Võõrutamine

Võõrutamine

Imelik, kuidas peale lapse sündi me ise harjutame oma lastele mingisugused harjumused külge, et siis mingi aja pärast läbi häda neid kõigest sellest võõrutama hakata. Enamus neist asjadest on kusjuures sellised, et “peaasi, et ta kiiremini uinuks” või “peaasi, et ta ruttu rahuneks”, ehk et mitte hädavajalikud, vaid et noorel emakesel poleks vaja üleliia palju kannatlikkust rakendada. Lihtne näide, et ega laps ju ei oska seda lutti

Read More

Rinnapiim ja imetamine

Rinnapiim ja imetamine

Selles suhtes veidi aegunud teema, et ma ei toida enam üsna ammu Kauri rinnaga, ent kuna ma pole veel sellest siin rääkinud (millele üks tore lugeja ka tähelepanu pööras), siis võtan korra hetke ja panen paar asja kirja. Kõige esimene asi, mida ma rinnaga toitmise kohta (täiesti ausalt ja ilmselt ainult oma peas) mõtlesin oli see, et imetamine on üks ahistav ja imelik tegevus. Olin viimaseid kuid

Read More

Nüüd kindlasti sõnun midagi ära, aga…

Nüüd kindlasti sõnun midagi ära, aga…

Kaur on viimasel ajal hakanud ise üksinda magama jääma. Pikka aega käis tema magamapanek nii, et istusin ta toas, kuni ta peale mõningast lollitamist ja trikitamist uinuda suvatses. Kui ta ärkveloleku ajal toast väljuda üritasin, järgnes sellele nutt – mõnikord kiiremini vaibuv, teinekord täitsa hüsteeriline. Miks ma nö tüüpilist unekooli ei poolda, ehk seda, et mu laps end igal õhtul magama nutab, kuni ta aru saab, et

Read More

1 aasta, 2 kuu ja 27 päeva jagu oskusi

1 aasta, 2 kuu ja 27 päeva jagu oskusi

Tegelikult just ükspäev mõtlesin, et kohe-kohe saab kaks aastat sellest päevast, kui rasedustestil kahte arglikku kriipsu nägin ja siis poole ööni töinasin, et võib-olla ma hakkan seda beebit kartma, kui ma temaga midagi peale ei oska hakata ja kuidas ta oma esimesed sammud kohe Puiatu poole peab tegema, sest me oleme ta algusest peale täitsa vussi keeranud. Totrad mõtted ütleme nii. Sest kuigi ma raseduse ajal kõigile

Read More