Tag Archives: öised ärkamised

Natuke juttu ja pilte

Natuke juttu ja pilte

Semestri lõpp on üks imeline aeg. Eriti kui see langeb kokku beebi hammaste piinarikka tulekuga. Ma puutun esimest korda kokku sellega, et miski peale gaaside beebile nii valus võib olla, et ta näiteks kaks tundi järjest läbi poolune nutab, ilma pausi tegemata ja minu püüdlustele teda lohutada reageerimata. Või nii kõvasti ilastab, et reaalselt pool ta voodit on kaltsmärg. Või juba nii mitu päeva ühegi teise kohaga

Read More

Ikka mõtled mõnikord, et nüüd küll enam hullemaks ei saa minna…

Ikka mõtled mõnikord, et nüüd küll enam hullemaks ei saa minna…

…ja siis läheb natuke hullemaks 😀 See on kummaline, et isegi kui enamasti on elu kahe lapsega täiesti normaalselt teostatav, nii et kohati hakkad end juba täitsa okei lapsevanemana tundma (enesekindlalt ja nii), siis kusagile vahele sokutavad end ikka mingid täiesti ebanormaalsed hetked. Sellised, mis tuletavad meelde, et nii nagu palju muuga siin ilmas, tuleb ka lapsevanemduse puhul nõmedalt suures osas loota joppamisele. Aga seni kuni ei

Read More

Hästi suvaline argine jutt

Kirjutasin juba mitu päeva tagasi ühe postituse, mis riivamisi puudutab presidendi-teemat. Täpsemalt üht kismat, mis oletatava uue presidendi stiilitaju olemasolu ümber käivitus. Ent inimesena, kelle garderoob (eriti viimasel ajal) üsna pidžaama-põhine on, siis kes olen mina et siin midagi lisada. Niisiis tagasi oma liistude juurde. Kaur läheb homme lasteaeda. Peale Lili sündi pole ta seal rohkem kui paar päeva käinud, nii et ega ma tegelikult ei tea,

Read More

Võõrutamine

Võõrutamine

Imelik, kuidas peale lapse sündi me ise harjutame oma lastele mingisugused harjumused külge, et siis mingi aja pärast läbi häda neid kõigest sellest võõrutama hakata. Enamus neist asjadest on kusjuures sellised, et “peaasi, et ta kiiremini uinuks” või “peaasi, et ta ruttu rahuneks”, ehk et mitte hädavajalikud, vaid et noorel emakesel poleks vaja üleliia palju kannatlikkust rakendada. Lihtne näide, et ega laps ju ei oska seda lutti

Read More

Hakkame magama riidekapis

Meie kõrvalkorteris elas pikka aega üks vagur vanatädi, kelle olemasolust mul õigupoolest aimugi polnud. Mingi aeg see tädi kuidagi kadus sealt ära ning tema asemele ilmus üks perekond (kaeblesin nende üle juba siin). Neil on üks laps, null kodulooma ning meiega üks ühine sein, tänu millele on neil õnnestunud meie elu täiesti pea peale keerata. Kõik algas sellest, et nad peale kolimist veidi remonti tegid. Vedasime Kauri

Read More

Esimesed poolteist kuud

Ükspäev küsis Kai, kas ma mäletan oma elu enne Kauri. Muidugi mäletan, kuigi mul pole aimugi, millega ma tegelesin või mis mu jaoks tähtis oli? Hm… Praegu on olukord selline, et 24/7 olen valvel. Kui laps parasjagu ei söö, gaaside käes ei vaevle ega lalise, siis ta tõenäoliselt magab ning kuigi võiks arvata, et just see on aeg, mil ma jalad seinale ja aju puhkerežiimile lükkan, siis

Read More

Kaur Kristjani sünd

Kaur Kristjani sünd

Täna sai üheksa päeva sellest, kui oma tillukese beebiga sünnitusmajast koju tulime. Need päevad on möödunud nagu üksainus silmapilk. Sellegipoolest pean Kauri sünniloo kirja panemisega natuke kiirustama, et kõik selle pisiasjad meelest ei jõuaks minna. Niisiis… Neljapäeval, 5. septemberil käisime Renega peale tema tööpäeva lõppu ultrahelis, kus selgus, et tital on lootevett päris vähe. Ultraheliarst kirjutas valmis saatekirja, et kui laps ise hiljemalt ööl vastu reedet sündima

Read More