Tag Archives: süda puistatud

Mõned põhitõed

Lapse kasvatamise juures ei ole minu meelest tegelikult kõige raskem osa välja mõelda, et mis mulle endale õige ja normaalne tundub, vaid mõttetult palju on vaja hoopis mingite kõrvaliste arvamustega mitte liiga lahku minna. Kasvõi lähisugulaste omadega. Meie Renega õnneks ühestki väga äärmuslikust põhimõttest Kauri kasvatamisel ei juhindu, nii et meie puhul saab kõik minna halvimal juhul KESKPÄRASELT nihu 😀 Väga kõva ragistamist kellegiga pole ka ilmselt

Read More

Miks mina ei valima ei lähe

Põhjused, miks ma pole vist mitte kunagi valimistel hääletanud, on alustuseks täiesti labast sorti – esiteks olen ma sisse kirjutatud Saaremaale ning sinna ma ometi sõitma ei hakka, et kuskile kastikesse ristike teha. Teiseks, e-hääletada ma puhtviisiliselt unustan – iga jumala kord. Küll aga jagub mul jultumist nii palju, et ma ei tunne, et pean oma suu valimiste, poliitikute ja poliitika koha pealt kinni hoidma, kuna ma “oma

Read More

Ilge error aeg

Ma ei jõua ära oodata, millal kool läbi saab. Õigemini, millal saavad tunnid läbi. Koolis olla on hea, see on ülimõnus vaheldus, kodutööd on ka täiesti okei. Aga poolteist kuud veel pingelist kalendrite ühildamist Rene töö, tema kooliasjade, minu kooli ja Kaurile mingisugusegigigi päevakava pakkumisega…oeh. Eelmisel nädalal pidin iga õhtu koolis käima, nii et kaks hetke peale seda, kui Rene koju jõudis, astusin mina juba uksest välja. Nagu

Read More

Üleni halb nädalavahetus

Üleeile õhtul, samal ajal kui Rene valmistus meie Tallinna kodus magama minema, et ammuilma enne järgmise päeva algust Hiiumaale oma lapsepõlvesõbra matusele sõitma hakata, jooksin mina, Kaur ma-ei-mäleta-mispidi käes Rene vanemate majast välja ja hüüdsin kogu kopsumahu ulatuses appi, sest Kaur oli mu käte vahel lämbumas. Ma olin paljajalu, ümberringi valitses pimedus ja vaikus (ei tasu vist liiga vaiksel tänaval elada siiski) ning kedagi ei tulnud, mul oli

Read More

Palun saage endast üle

Vaatasin eile videot, kus ühed abituriendid mingit tantsukava esitasid. Preili, kes selle oma Facebooki seinale postitas ning ka ise seal tantsus osales, kirjutas postitusse veel midagi stiilis “WE DID IT! Kõige kõvem esitus ever!” vms. Ma vaatasin selle video läbi ja mõtlesin, et huvitav, kes see inimene oli, kes talle otsa vaatas ja siira vaimustusega ütles, et see on ülikõva? Või kas ta äkki ei võtnud üldse

Read More

Hakkame magama riidekapis

Meie kõrvalkorteris elas pikka aega üks vagur vanatädi, kelle olemasolust mul õigupoolest aimugi polnud. Mingi aeg see tädi kuidagi kadus sealt ära ning tema asemele ilmus üks perekond (kaeblesin nende üle juba siin). Neil on üks laps, null kodulooma ning meiega üks ühine sein, tänu millele on neil õnnestunud meie elu täiesti pea peale keerata. Kõik algas sellest, et nad peale kolimist veidi remonti tegid. Vedasime Kauri

Read More

Mina ei kavatse kosmosemutistuda

Olen hakanud täheldama, et Emake Loodus toimib kuidagi väga salakavalalt. Veel üksteist kuud tagasi vandusin käsi südamel, et mitte kunagi enam ei taha ma raseduse ega sünnituse ega paks olemise otsatute hädadega rinda pista. Mitte ilmaski! Nüüd aga taban end aeg-ajalt mõlgutamas, et “ah, polnud see nii hull midagi, täitsa tore oleks ju ühe Kauri asemel näiteks kaks Kauri” jne. Idee kunagi veel lapsi saada ei tekita üldse

Read More

Kokkuhoid on rottidele

Kokkuhoid on rottidele

Esimest korda kui oma elus voucher näpu vahel juuksurisse läksin, oli tunne ebakindel. Nagu hiljem selgus, siis põhjusega. Ega eestlane vist polegi eriti mingi sooduskupongi-rahvas? Näiteks Rene viskab alati kõik Hesburgeri kupongi-lehed otsemaid prügikasti, napilt peale seda kui jõuan rõõmustada, et “Oh, järgmine kord kui sinna läheme, võtame need kaasa!” Tema meelest on see pooleldi nagu kerjamine. Mismõttes me mingeid lipikuid letti hakkame lappima – kui tahame burgerit, siis

Read More