Hästi rõve protseduur vol 2

/ märts 14, 2015/ 0 comments

Kolmteist ja reede on täielik müüt ma arvan – hoopis üksteist ja kolmapäev oli seekord päev, mil hambaarstilt tulles trepist alla kukkusin mingi “mul mega pohhui kuku veel” nätsumulli puhuva hipsteri silme alla, selle maandumisega oma telefoni ekraani JÄLLE ära lõhkusin ja siis kogu sellest ebaõnnest traumeerituna lihtsalt naerma pahvatasin 😀 Kes kukub tänapäeval trepist alla üldse? 😀 😀 Igatahes esimesed viis minutit peale autosse istumist ma lihtsalt naersin valju häälega, sest mida kuradit, päriselt!? 😀 Karma, sina või? 😀

Tulles tagasi kolmteist ja reede juurde, siis üldse mitte reede ega kolmeteistkümne süül oli see hommik mul seekord ülivõrdes vastik: umbes kell kolmveerand üheksa sain (ma arvan, et sukanõela ja naaskli ristsugutisega) suulakke kuus kuni kaheksa tuimestavat süsti ja mitte väga kaua hiljem lõikas hambaarst suulae katki. Igati sulnis, kas pole!

scumbag-dentist_o_656833

Ma oleksin edasist silmas pidades võinud hoopis kõrvaklappidest muusikat kuulata, mitte kõrvu kikitada, kuna see “raudrehaga kuusejuurikaid riisumas” soundtrack, mis mu suust kostis, oli päris ebameeldiv. Rääkimata sellest, et see ei klappinud mitte kuidagi aknast paistva megamõnusa päikeselise päeva algusega. Kõrvaklappe soovitan ka neile, kes tarkusehambaid välja tõmbama lähevad – teil POLE vaja seda ragistamist kuulata. See trauma on visa ununema 😀 No ja nii ma seal lamasin – kael kange, sest krunn paiknes 2 cm vales kohas, kuulasin mingit hullumeelset kraapimist vms ja mõtlesin, et huvitav, mis ta seal teeb? Kaevub läbi mu ülemise lõualuu?

Otsustasin, et hoian silmad kinni, et vähemalt mitte piiskagi verd näha.

Järgmine rõve hetk oligi see, kui korraga hästi palju verd hakkas jooksma. Muudkui neelasin ja neelasin ja lõppu ei paistnud. Aga lõpp ikkagi tuli. Viimaks nad õmblesid selle augu kinni ja sain oma põlvini rippuva näoga end oimetuks maksma minna.

Kauriga suhtlesin eile ainult nii palju et “mhmh” ja “mkm”, sest ainult sedasi ei viinud valu silmanägemist. Mõtlesin veel hirmuga, et ei tea, mis siis küll saab, kui mu megakange valuvaigisti toime möödub, sest ööpäevas tohibki seda võtta ainult ühe, niisiis uus võimalus oleks olnud alles täna ennelõunal… Lootsin kogu hingest, et ei kordu see, mis ükskord ühe tarkushambaga juhtus, et mitu päeva kannatasin valu, enne kui arstile näitama läksin ja selgus, et midagi oli veidi valesti läinud ning kuskilt tilpnes mingi närv välja. Taaskord, täiesti sulnis. Õnneks eilseks õhtuks valu veidi vaibus.

Valuvaigistite karpi pole mul olnud hetkel vajadust rohkem puutuda. Olen lihtsalt kaks päeva põhimõtteliselt nälginud, jahtunud ingveriteed joonud ning üritanud palju vait olla. See viimane kulgeb kõige tulutumalt. Iga söödav asi tundub hetkel nii maitsev, et peas mõlgub ahvatlev mõte stritsli ja koogi püreestamist katsetada…hmm. Muidugi eilse ja tänase põhjal võin juba käed üles tõsta ja tunnistada, et tõenäoliselt oleksin mina esimene, kes näiteks mõnda ekstreemsesse katastroofi sattudes kaaskannataja käsi või jalgu grillima tahaks hakata. Ma ei tule näljaga üldse hästi toime 😀

09f44af8799c66bab1b7977df33ba60d48fb70a76fa7f9e1fb695b1987e7a1d1

Loo moraal on ilmselt see, et hambavalu korral ei tasu tormata esimese hambaarsti juurde, kellel kohe vaba aeg on. Võtke hetk ja leidke keegi, kellel on head soovitused ja kes teile suhu igasugu jama juurde ei tekita, mille klaarimisega hiljem mõne ilusa päikeselise reede ära rikute. Täiesti mõttetu (aga kahjuks paratamatu) lisavalu ja -väljaminek.

Lähen nüüd vaatan, millest saumiksri jõud üle käib.

0 Comments

  1. Oh parane hästi! Nüüd vast ongi juba parem! Söö vahukoort! 🙂

  2. Väga tahaks teada kes too tore hambaarst oli, kes sellist hingepiina tekitas.

    1. “Hingepiina” kõlab teisel ülelugemisel nagu mõnitavalt, seda see kindlasti ei ole. Enda tervise mõttes tahaks teada, kellest tulevikus eemale hoida. Kole kogemus ikka.

      1. Ma ei tahaks vana asja pihta enam tagantjärgi pori loopida, aga ütlen nii palju, et Tallinna Hambapolikliinikusse ei lähe ma ilmselt enam mitte kunagi. Nii negatiivse suhtumise (ja nähtavasti ka ebakvaliteetse töö) otsa pole ma mujal sattunud.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*
*