Koduse juuksemaski esimene katsetus

/ märts 23, 2015/ 0 comments

Leave-Your-Hair

Rohkem kui kuu on möödas sellest, kui mind koduse juuksemaski entusiasmilaine tabas. Vannimütsi pole mul senimaani kusagilt leida õnnestunud. Mingit väga püüdlikku otsingut ma tõtt-öelda ei korraldanudki, sest kui ei Selveris, Rimis, Prismas ega Maximas pole, siis kuskile hägusesse keldripoodi ma ka ehku peale otsima ei lähe. Isegi vannimüts pole väärt, et uuesti päevavalguse kätte mingi vihase tribali, nahast mootorratturikeebi ja rotivõileivaga naasen. See selleks.

Võtsin kätte ja tegin juuksemaski valmis: purustasin saumiksriga sibula, lisasin mee, törtsu viina, munakollase ning improvisatsioonina veel paari teelusikatäie jagu Ingli Pai juuksekasvu soodustavat õli. Mesi tundus mulle loomulikult kõige tülikama koostisosana, kuna see on kohutavalt kleepuv – kui õudne on seda hiljem juustest välja pesta!? Õnneks maski pähe pannes ei tundunud tekstuur üleüldse kleepuv.

Juuksemaski peanahale masseerides oli tunne, nagu määriks endale okset pähe, kerge alkoholinoot selles muidu üsna sibulases lõhnabuketis ka kindlasti abiks polnud. Kui peanahk ja juuksed ühtlase kihiga kaetud, keerasin juuksed krunni ning sättisin toidukile tihkelt ümber pea. Nüüd on muidugi arusaamatu, et see toidukile-variant mulle alles eile pähe turgatas, aga vähemalt ta lõpuks ikkagi turgatas. Krunni ja toidukile otsa läks veel rätikuturban, et kõik oleks nii nagu juuksur õpetas.

Kõik see aeg, kui mask mul peas oli, tundsin lisaks soojusele veel seda, et midagi seal turbanipimeduses tõesti toimus.

Enne duši alla minemist tundus mõistlik suurem osa maskipudrust maha uhtuda, aga teate mis? Mu juustest ei tulnud peale puhta vee mitte midagi (lisaks hingematvale sibulahaisule loomulikult). Kas tõesti jäi üle vaid oletada, kõik need peotäied seda kummalist püreed oli mu pähe/juustesse imendunud…?

Pesin juuksed kaks korda läbi ((järgmine kord pesen (Rene palvel) kolm korda 😀 )). Juukseotstes, kuhu peale pesu ka palsamit panin, polnud sibulahaisu üldse tunda, küll aga juurte juurest pidavat olema. Mina ise tundsin seda ainult siis, kui juuksed veel märjad olid ning hiljem kui neid veidi sirgendasin, leidis kerge praesibula lõhn korraks tee ninasõõrmetesse. Üldiselt ma kartsin midagi palju hullemat, aga tegelikult on see selline suht win-win-win variant, et 1) juustele hästi kasulik, 2) samas mina ise mingit haisu ei tunne, 3) ent äkki siis teised seda odööri nii palju ikkagi aistavad, et vahelduseks pole näiteks vaja karta, et kodupoe järjekorras keegi liiga selga ronib, nii nagu Maxima kodukord ette paistab nägevat.

Juuksed on tõesti hästi läikivad ja siledad ja pehmed täna…aga kui palju läikivamad, siledamad ja pehmemad kui tavaliselt peale pesu, sellele ma küll hetkel näppu peale panna ei suuda. Ma usun, et selle asja tõeline pale koorubki alles siis, kui olen mõnda aega järjepidevalt maskitanud. Kuid kui tõesti juba ühekordse proovimise järel juuste tekstuur kasvõi veidi mõnusam ja siidisem on, siis vot seda, mis imet see asi veel pikas plaanis korda saadab, tahaksin küll juba väga teada. Ma arvan, et äkki umbes kuu aja pärast, kui olen iga nädal kaks korda maskitanud, on mõtet mingeid suuremaid järeldusi tegema hakata. So long!

0 Comments

  1. Aga kui järgmisel korral loputad, siis lisa loputusveele sidrunimahla natuke, äkki võtab paremini ära sibulahõngu ja saad kolmanda loputuseta hakkama? Kui Sa 2x nädalas proovid, saad ju igasugu loputusvariantidega katsetada 🙂

    Mina proovisin ükskord munaga pesta, aga ei saanud päris välja juustest. Mitte et hüübinud munavalget/kollast kuskil kammi vahele oleks jäänud, aga oli selline “osa šampooni jäi vist juustesse ja oleks pidanud rohkem loputama” tunne. Rohkem ei korranud. Lühemate juustega pidi teostatavam olema.

    1. Täna proovisin nii, et mask oli peas mitu tundi, seejärel pesin ühe korra hoolega läbi, panin tunniks ajaks paksu palsamikihi pähe ning peale selle välja loputamist pesin uuesti juuksed puhtaks. Kõik on väga pehme ja mõnus, aga kerge sibulahais oli vähemalt kuni juuste kuivamiseni ka täitsa olemas. Praegu ei tuvasta mu nina enam midagi. Küll aga seda tunnet, et midagi pähe oleks jäänud, õnneks pole – täitsa vastupidi lausa 🙂

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>
*
*