Elu nagu piknik

/ 5. märts 2018/ 2 kommentaari

Kas te teadsite, et kui teie kodus lakkab töötamast gaasiveesoojendi (minu jaoks ajab ka “gaasiboiler” siin asja ära, aga näiteks ühe firma klienditeenindaja keeldus enne isegi edasi rääkimast, kui ma selle läbinisti vale sõna kasutamise lõpetan), siis saate tõenäoliselt mõnda aega natuke üsna keskaegset elu harrastada. Uue gaasiVEESOOJENDI saime kätte juba tellimisele järgneval päeval, ent inimest, kes selle seina peale riputaks – pole olemas. Täna õhtul õnneks tullakse ja aetakse see asi loodetavasti jonksu.

Pean tunnistama, et kui miski nii elementaarne nagu soe vesi järsku ära kaob, on korraks täiesti halvatud tunne, nii absurdselt ja saamatult kui see ka ei kõla. Täpselt sama tunne oleks ilmselt, kui terveks nädalaks kaoks ära elekter või toasoojus või üleüldse kõik vesi, mitte ainult soe. Mugavus on päris ohtlik asi ses mõttes.

Kui siin paar postitust tagasi kurtsin tugisüsteemi kesisuse üle, siis praegune olukord on meile puust ja punaseks teinud, et Rene vanavanemate olemasolu on küll umbes elupäästev. Sest kuigi päev läbi vett keeta, et me sooja vee kraanidesse naasmise ajaks mustade nõude laviini alla ei upuks, on juba iseenesest arulagedalt tüütu ning ajakulukas, siis enda ja laste pesemine mingi kausisüsteemiga oleks totaalne horror. Päriselt. Niisiis on selge vedamine, et kuigi elu kodus on tavapärasest veidi ebamugavam, siis viieminutilise autosõidu kaugusel on ikkagi olemas võimalus pesemas käia. Kui seda poleks, oleks möödunud nädal märkimisväärselt ebameeldivam olnud.

Oleme olukorra leevendamiseks üritanud kasutada võimalikult palju ühekordseid nõusid. Ma tean, et seda valjusti välja öelda peaks olema häbi, arvestades hetkel eriti aktuaalseid teadlikkust tõstvaid kampaaniaid jms. Kõik tegelevad parasjagu sellega, et poest vähem pakendit koju osta, vähem tarbida ja hädavajalikku võimalikult vastutustundlikult tarbida. Ja siis mina virnan poes ostukorvi plastnõusid täis… Ma ei ütle, et ma end väga süüdlaslikult tundsin selle (ilmselgelt ajutise) lahenduse kasuks otsustades, sest ma lihtsalt ei taha veeta poolt Lili ärkveloleku aega köögis nõusid pestes. Aga hea tunne ka kindlasti pole.

Eile, kui olime lõpetanud järjekordse glamuurse õhtusöögi papptaldrikute ja plastikust nugade-kahvlitega-joogitopsidega ning kõik parasjagu hinge tõmbasid, nii leiva luuse laskmise mõttes, karjatasin Renele järsku maailmalõpuliselt: “Sa kasutasid PÄRIS kahvlit!?!?!?!?”
Ta oli nimelt täiesti automaatselt haaranud söögiriistad sealt, kust tavaliselt. Ja vot just see, hetkeks mu aju tarretanud õud, et JÄLLE vett pean keetma ning mingi kausis solberdamisega jantima hakkama, on miski, millega võibki viimase nädala kokku võtta 😀

2 kommentaari

  1. Oh mis printsessiks läinud! 😀 Elu kohe läbi, kui sooja vett pole. (Loe läbi huumoriprisma of course)

    Tegelikult ma täiesti mõistan. Kuigi olen kasvanud üles majas, kus ei ole siiani soojaveeboilerit, siis on ikka jube küll, kui seal nõusid pesen ja veekeetjaga vett keedan ja loputan hirmkülma veega. Kujutad seda ette? Mu vanaemal pole ka boilerit ning siiani ei taha kumbki kuulda ka mitte soojaveeboileri paigaldamisest. Tegelikult emps nüüd hakkab isegi vaikselt leebuma ning on juba seda meelt, et mingi pisike võiks olla. Aga eluaeg veekeetjaga vett teinud ning kausisüsteemiga pestud. Täiesti elus. Kui nüüd edasi aus olla, siis on mul küll ka kohati paanika, kui nt käsi pesen ja sealt jääkülma vett ainult tuleb või kui vanaema juures nõudepesu ette tuleb võtta ja pliita pealt suurest potist sooja vett võtma peab.

    1. Jube printsess herneteral tõesti 😀 Ma olen tegelikult ise ka kasvanud nii, et kodus polnud sooja vett. Alles üheksanda klassi lõpus või mingil sellisel ajal tehti meil vannitoas remont ja saime boileri. Ma ei mäleta tollast elukorraldust enam kuigi eredalt, aga nii palju tean öelda, et kausis saab pestud küll. Ja kuigi teatav ebamugavus sellega kaasnes, siis kokkuvõttes harjub inimene kõigega. Mugavustega muidugi kiiremini 😀 🙂

      Praeguseks on uus boiler paigaldatud, plastnõud kokku pakitud ja elu jälle lill, halleluuja! 😀

Jäta kommentaar