Hästi suvaline argine jutt
Kirjutasin juba mitu päeva tagasi ühe postituse, mis riivamisi puudutab presidendi-teemat. Täpsemalt üht kismat, mis oletatava uue presidendi stiilitaju olemasolu ümber käivitus. Ent inimesena, kelle garderoob (eriti viimasel ajal) üsna pidžaama-põhine on, siis kes olen mina et siin midagi lisada. Niisiis tagasi oma liistude juurde.
Kaur läheb homme lasteaeda. Peale Lili sündi pole ta seal rohkem kui paar päeva käinud, nii et ega ma tegelikult ei tea, milline see elurütm siis hakkab olema, kui beebiga kahekesi koju jään. Kas on aega ka kooliasjadeks või tuleb akadeemiline puhkus võtta. Selge on see, et kui Kaur oma üks-päev-lasteaias-kaks-nädalat-kodus rütmi jätkab, siis pole minul koolist mõtet unistadagi. Praegu tundub, et üle 15 EAP ma sel semestril võtta ei saa, aga kodurahu, kõigi pereliikmete vaimne tervis ja beebi on minu jaoks hetkel oluliselt suurem prioriteet kui kool. Sellega ma end lohutan. Õnneks asub TTÜ aasta pärast ka sama koha peal, aga oleks hea, kui meie pere siis samuti veel ühes tükis oleks ja vähemalt mingi osa meist alaliselt kodus, mitte Jämejalas, resideeruks. Sest ärgem unustagem, et Rene peab hakkama magistritööga tegelema ja prognoosin parajat hulka stressi ilma selletagi. Eks näis.
Mõlema lapsega kodus olemise juures on hetkel hästi positiivne see, et lapsed magavad lõunaund samaaegselt. Seega isegi kui muu osa päevast on ühe või teisega tegemist – aga üldjuhul ikkagi mõlemaga korraga -, on vähemalt need paar tundi päeval pea-aegu garanteeritud vaikus (ja hoogne šokolaadi sisse kühveldamine). Tegelikult võiks sealt šokolaadi ümbert need sulud vabalt ära ka võtta, sest see sama kühveldamine jätkub kohe kui põnnid ööunne on jäänud – õnneks toimub seegi neil üsna sünkroonis. Muidugi täna viimast korda, sest ma julgesin selle üle avalikult rõõmustada.
Muide, selle beebimonitori kohta (pildil), mille suhtes ma arvasin, et hakkab ainult Hiiumaal vaja minema – vale puha! Ikka hullult mugav on teises toas magaval beebil silma peal hoida, nii et ei pea kogu aeg piilumas käima. Täna kasutasin seda jah hoopis Kauri lõunaune ajal tema jälgimiseks, et näha, kui ta voodis liiga palju lollitama hakkab, et teda siis korrale kutsuda. Igatahes praegu ma ei kujutaks enam üldse ette, et beebimonitor ainult hääle edastamisega piirduks. Beebi võib vabalt mingi minut aega puhiseda ja ringutada ja häälitseda ning siis rahus edasi magada. Aga kui teda oleks ainult kuulda, mitte näha, siis ma ju galopeeriks kohe vaatama ja võib-olla sellega ajakski ta täitsa üles. Päris vähe pole nii teinud. Kauri puhul kasutasime mingit beebimonitori-äppi, aga praegu tunduks selle kasutamine…täitsa imelik. Nüüd, kui ma olen jõudnud harjuda, et pilti ka näen.
Seoses beebitarvetega korra kiire põige lapsekandmise teemale – tahtsin teise lapsega hullult lapse linas kandmist katsetada. See näeb nii chill ja kompaktne välja, aga kokkuvõttes ostsin ikkagi kõhukoti. Asi jäi selle taha, et kuigi absoluutselt iga linakogemusega inimene kinnitab selle kasutamise lihtsust, tundus mulle trakside ja kahe klõpsuga kandekott ikkagi lihtsam. Et loed manuaali läbi ja oledki kõlbulik kandekoti selga tõmbama ning oma põnni sinna sisse torkama. Erinevalt linast, mille puhul jäi mulje, et vähemalt konsultatsioon mõne pädeva inimesega, ent eriti heal juhul üks lina sidumise koolitus, tuleks küll enne päevakorda võtta. Eks YouTube-st oleks võinud ka õpetusi vaadata, aga no ei julge mina paljaste videote najal oma last mingi lina-origami sees vedama hakata. Tavalisele inimesele – oletan et ma pole ainus – tundub see ikka aukartustäratavalt keeruline kõik, terve see linabisness.
Magamisest veel nii palju, et Kaur magab alates eilsest oma toas. Mitte kellegi teise jaoks see midagi ei muutnudki – nüüd ta saab lihtsalt paar grammi tähtsam olla, sest “kõikidel suurtel poistel on enda tuba”. Kuna Lili öösiti eriti ei nuta (ma olen ta nälja kustutamisel lihtsalt nii kiire reageerimisega ja ega ta üle kahe korra naljalt ärkagi), siis ei saa ka öelda, et kellegi unekvaliteet Kauri teise tuppa kolimisega paranenud või halvenenud oleks. Või et seda kolimist üleüldse kuidagi vaja oleks olnud. Tõesti mitte midagi muud kui et meie magamistoas mahub nüüd natuke rohkem liikuma, kuna seal on üks voodi vähem. Noh, samas selle ruumi hõivas kohe pesurest, nii et kokkuvõttes ikkagi win ainult Kauri jaoks.
Täna on esimene õhtu, kui pidin mõlemad lapsed üksi magama panema. Sain nad mõlemad küll toidetud ja vannitatud, ent Kaur jäi üle miljoni aasta kahjuks unejututa, sest kuigi ma Lili kussutamisest ühest käest merehaige olen, ei nõustunud ta ikkagi piisavalt kaua vaikselt hängima, et see jutt loetud saaks. Kaur ei rõõmustanud selle üle absoluutselt, aga eks nad kunagi ise klaarivad. Kui mõni Lili nukk ühel ilusal hommikul ilma juusteta või väikse vuntsi-lisandiga ärkab, siis ma Kaurile küsimusi ei esita.
Meil sünnib tüdruk novembris. Poiss on siis aasta ja kaheksa kuune. Ootan juba huviga kuidas ma/me hakkama saame. Täna just mõtlesin, et ma kardan kõige rohkem enda vaimse tervise pärast 🙂 Igal juhul saab huvitav olema.
Kui vana Kaur on? Kuidas ta väikesesse õesse suhtub?
Mu sõbranna sai pea-aegu samasuguse vahega lapsed nagu nad sul tulevad, samuti vanem on poiss ja noorem tüdruk. Eks seletada on nii väiksele ikka raskem igasugu titaga seonduvat, aga saavad hakkama 🙂 Huvitav saab kindlasti olema, väsitav ja kohati ka pingeline, mis siin salata.
Kaur suhtub oma õekesse hästi hoolivalt. Esimesest päevast peale, isegi siis kui tal minu vastu kerge trots oli peale seda, kui ma sünnitusmajas ja hiljem Liliga haiglas olin. Natuke nagu hoidis distantsi minuga ja tegelikult siiamaani on hullult issikas ja ikkagi on näha, et see uus beebi siin majas on talle mõjunud. Sellegipoolest on ta oma pahameele alati meie (eelkõige minu) peale välja elanud ning õele jagub tal ainult ja ainult paisid-musisid-kallisid. Õnneks on Kaur juba nii suur ka, et talle annab väga vabalt selgitada, millal beebi magab ja kui õrnalt täpselt teda tuleb paitada jne. Ning et sülle võib õde võtta ainult koos emme ja issiga. Selles mõttes on see vanusevahe minu arust hullult hea, aga kindlasti on sellest suurematel ja väiksematel vanusevahedel omad eelised 🙂
Mulle meeldib see pilt. Korvi ja šokolaadi ja arvutiga. Tunnen, kuidas saaksin suurepäraselt samasuguse rolliga hakkama 😛 Ma veidi juurdlesin selle üle, kas oleks vaja eraldi hälli elutuppa – hetkel arvan, et saan võtta vankrikorvi enda lähedusse. Ise ka ei usu, et nii ratsionaalne (kitsi) olen suutnud asjade ostmise kohalt olla. Isegi kui ma elan in the middle of nowhere, siis põhimõtteliselt saab ju iga kell poodi minna või otsida järelturult vajalik asi. Patsutan õlale. Ma ei ole veel linakandmist maha matnud ja täiesti ignoreerin su juttu kotist, mis tundub ideaalselt mugav 😀
Mul on hea meel lugeda, et teil on kodus beebiidüll 🙂
Beebiidülli teemal pean kohe täpsustama, et Murphy did his magic ja nagu prognoositud, siis oma rõõmuhõisetega sõnusin kogu asja eriti rängalt ära 😀 Ehk et eile oli ühel titekesel üks päris unetu päev.
Kusjuures elutuppa eraldi hälli ostmise peale pole ma isegi mitte mõelnud. Ei saaks ka parima tahtmise juures sellele mõelda – siia korterisse puhtfüüsiliselt ei mahu rohkem asju 😀 🙁 Õnneks häll on piisavalt lühikese kasutusajaga, et need mõned kuud saab vankrikorv selle rolli täitmisega edukalt hakkama.
Kandekoti juttu tõesti ignoreeri, sest eks mulle see linateema jääb (vähemalt esialgu) natuke kripeldama ikka. Oleks eelistanud enne otsustamist vähemalt katsetada, et kas see päriselt ka keeruline on või ainult tundub, aga no õnneks on Manduca kandekott tõesti nii lihtne ja hea, et ega mu lein kaua ei kesta 😀
Murphy tõepoolest ja ma pole siiani suutnud õppida 😀
Nagu näha, siis mina samuti mitte 😀
Kui lina liiga keeruline ja ka dekooriga ebamugav vms tundub, siis soovitan mei tai kandeasjade kohta uurida. Pole ei päris lina ega kott, aga seda on Hiinas kaua-kaua kasutatud aga Euroopasse pole miskipärast selle kasutamine laiemalt levinud.
Oo, see paistab nagu kandekoti ja lina ristand! Huvitav tõesti, et sellisest asjast mitte midagi kuskil ei räägita…