Suvepuhkus Hiiumaal

/ juuni 30, 2015/ 0 comments

Ma ei taha MÕELDAGI, et reedel linna tagasi peab minema. Eriti nüüd kui suvi ka end viimaks ilmutama on hakanud. Juba mitmendat päeva kannatab lausa kleiti selga panna ning paljajalu käia. Kui mõnus!

Käisime Kauriga eile hommikul turul, kuhu ma sombuste ilmade tõttu varem minna polnud viitsinud. Ega seal suurt midagi peale Poola hilpude ja kartuli ei pakutud, aga turul meeldib mulle käia ikkagi. Kuidagi sobib suvehommikutesse see tegevus. Mida varem seda parem. Enne kaupmehi muidugi pole suurt mõtet.

Saunas oleme selle siin veedetud pooleteise nädala jooksul käinud juba nii palju, et mõni öö voodisse pugedes ma enam ei suuda meenutada, kas sel õhtul käisin ka saunas või mitte.

Lisaks saime Renega esimest korda peale 2012. aasta jaanuari koos väljas ka käia viimaks. Täitsa kohe peol! See oli vägaväga lõbus ja lahe öö lahedas seltskonnas! Jõudsime koju hommikul kell veerand kuus (tuju hea ja kabanoss näpus) ning äratus oli juba umbes kümnest. Kõige kirkam tunne tõesti polnud, aga et peopaigas viimase asjana suure klaasi vett jõin ja enne magamaminekut veel igat sorti vitamiine ka manustasin, siis pohmelli kui sellist otseselt polnudki. Lihtsalt suur ja sünge väsimus 😀

Kaur on – ma olen kindel, et keskkonnavahetuse tõttu – jälle hüppelise arengu läbi teinud. Nagu Rene ütleb, siis Kaur ei ütle enam lihtsalt sõnu, vaid nüüd on ta täisväärtuslik suhtleja. Ja nii ongi. Ta ütleb peamiselt sõnapaare, mitte enam üksikuid sõnu ning lisaks viskab siia-sinna ka mõned kolmesõnalised laused. Ta saab asjadest aru, näiteks kui keegi teda kõditab või tobedaid hääli teeb, siis teab kommenteerida, et “tegi nanja” jne.

Vanaisa ja vanaema kohta ütleb ta nüüd “isa” ja “ema” mis oli esialgu maksimaalselt confusing, aga nüüd olen juba harjunud, et “ema” peale mul reageerimise asja pole. Kusjuures enne kui ta aru sai, kes “ema” kes “isa” on, siis ütles Rene isa kohta “ema” ja Rene ema kohta “tädi”. Vaene laps, kui palju segadust 😀

Minu isiklikud lemmikud Kauri värskeimast repertuaarist on näiteks see, kuidas ta “-kene” lõpu on avastanud. Täna hommikul veel voodis pikutades pajatas näiteks lugusid sellest, kuidas emme on nunnukene ja issi on nunnukene ja Obi (onu Robi) on nunnukene ja ema-isa ka nunnukesed.

Peale vanni käib ta õhtuti alati väga tseremoniaalselt peeglikapi peal Robi ja Rene pilte musitamas ja head-ööd-kalli tegemas. Nii et isegi kui issit ja onu Robi parasjagu käepärast pole, siis õnneks on lapsel kavalust nii palju küll, et keegi tema väärtuslikest kallidest ja musidest päris ilma ei pea jääma 😀

Lisaks on ta hakanud mõndasid käändeid õigesti ütlema. “Issi tuleb”, “emme annab”, “leiba maitsta”, “palli mängida”, “käisin saunas”, “voodisse pikani” (L-tähte endiselt ei tunnista) jne. Sõnavara on tal nii suur, et ma ei suuda isegi meenutada, mis on kõige uuemad sõnad…? Äkki “kohuKENE” ja “saiaKENE” (jah, just nii hellitavalt 😀 )

Saunaga on üldse see teema, et minul seal ausalt öeldes nii palju võhma pole kui Kauril. Tema kisab terve aja laval olles, et “Neini! Neini!” ja kui mina vahepeal sekka ei hõikaks, et ju aitab ka, mul pilt virvendab juba, siis need kaks hullu, Rene ja Kaur, loobiksidki hommikuni seda leili. Ja kui ma siis keset kuuma Kaurile pea-aegu-jääkülma vett pähe valan, siis ta saab ainult hoogu juurde 😀 “Nii MÕNUS, veen neini!” 😀 Väike tola.

Kuna mu enda telefon on pann, mille pikslitega ma seda lehte solkima ei tahaks hakata, siis pildimaterjaliga veits aega veel poob. Katsun rohkem Rene telefoni käepärast hoida, et kasvõi mõni Kauri tarkusetera videole saada. Näiteks see, kui ta kellelegi suure musiläraka teeb ja siis iga kord “mopsti” ütleb 😀 Või kui temalt kalli/musi küsin, siis ärika näoga minema kõmbib ja üle õla “ei taha” lajatab. Kallisid ja musisid jagab ta siin üldse ainult väga jao pärast, peamiselt vaid siis kui mingi eriti õige tuju peale tuleb. Kui üldse, siis äkki hommikul kohe peale ärkamist ja õhtuti enne magamaminekut võib enam-vähem kindel olla, et mõni musi ikka laekub 😀

Kui see jutt siin kuidagi ligadi-logadi on, sest pikk ja laialivalguv on ta küll, siis vabandan – pean kirjutamisega paralleelselt ühele vennikesele võikut meisterdama ja ausalt öeldes õhtuti-kõrvaklapid-peas kirjutama harjunud inimesele on see ikka üsna segane kombo 😀 Aga las jääb praegu nii. Me läheme nüüd maja taha õue ära (issand kui mõnus on seda öelda, mitte “me läheme lohistame nüüd käru kolmandalt korruselt alla ja kõmbime viissada tundi tolmuses Tallinnas”) 🙂

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>
*
*