Unistan söömisest

/ oktoober 6, 2015/ 2 comments

Viimased kolmkümmend tundi pole ma tarbinud mitte midagi muud söödavat ega joodavat peale jahtunud ingveritee. Enne, vaadates Kauri banaani nosimas, tabasin end tobedalt mõttelt: “Huvitav, kas ta aru ka saab, KUI õnnelik ta on, et saab seda süüa…” Iga suvaline asi tundub praegu kohutavalt isuäratav ning arusaamatusega meenutan, kuidas ma eile enne hambaarsti juurde minemist peale üht ainsat võileiba otsustasin, et no sir, mul pole rohkem isu. Nüüd istun ja korisen.

Ühtlasi loen tunde ja minuteid, et saaksin uue valuvaigisti võtta ja tänase päeva ka kuidagi mööda – äkki homme juba kannatab midagi süüa. Aga kohe kui see haav paranenud on, kappan poodi ning toon endale kõike kõige paremaid asju, millest ma siin juba teist päeva unistan. Ja kohe selle järel tuleb ka viimane tarkusehammas välja tõmmata – puhas lust ja lillepidu.

Täiesti õudne mõelda, kui palju on mu igemeid ja üleüldse suu sisemust õmmeldud ja katki lõigatud ja süstlaga torgitud ja… Näiteks eile, kui arst hakkas suure sissejuhatuse ja lohutuse saatel tuimestavaid süste tegema, sest see on “valus”, siis ma isegi ei tundnud eriti midagi. Kui mu suust mingit saekaatri-laadset heli kostub, nagu eile, siis see ei tekita enam mitte mingit emotsiooni. Ma juba tean, et kuni ma seal kabinetis leban, on kõik chill, sest õige valu tuleb siis, kui valuvaigisti toime möödub. Ja vot SEE on räme. Aga valuga on ka võimalik harjuda – nii kaua, kui on teadmine/lootus, et kõik möödub, võib sellega elada küll. Ainult Kaur ei saa aru, miks ta ema lambist miimiks hakkas ja silmamunade abil asju seletada üritab.

a6d9eOL_700b

2 Comments

  1. Minul lõigati ka hiljuti tarkusehammas välja, seega ma tean mida sa tunned. Kuid minu hambaarst soovitas võtta paratsetamooli ja Ibumetini vaheldumisi, siis on kogu ööpäev kaetud ja ma ei kasutanud põletiku ära hoidmiseks antibiootikume, need kaks tegid töö ära. Ja tuleb tõdeda, et ma väga ei vaevelnud ka valudes, ainult öösel kohati tuikas, sest tableti mõju kadus, aga siis võtsin uue sisse. Apteeker algul ütles, et nii ei tohiks, aga kui kuulis miks nii võtan, siis ütles et mingi perioodi võib. Hambaarstilt küsisin ka selle kohta üle ja ta ütles, et valuarst viimasel koolitusel soovitas seda.

    1. Mul oli tegelikult esimesed kaks päeva hullud, nüüd saan juba vasaku suupoolega süüa isegi ja elu on lill 😀 Aga antibiootikume mina ka ei võta ning see ekstra kange valuvaigisti tegi olemise tegelikult nii palju normaalseks, et muid valuvaigisteid pole lisaks pidanud tarbima. Eks mu valulävi on parajalt kõrge ka juba tänu kõigile neile kümnetele valudele, mis seoses hambaraviga/-valuga ära olen pidanud kannatama. No ja positiivse poole pealt – vähemalt ei saa ma kunagi teada, mida kujutab endast tarkusehamba valu 🙂

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>
*
*