Jaksab keegi veel jõuludest midagi kuulata?

/ 30. detsember 2015/ 4 kommentaari

Sel aastal algasid jõulud tavapärasest veidi erinevalt – sõitsime Hiiumaale pühi pidama väikese Saaremaa põikega. Ma isegi ei mäleta, millal ma viimati jõulude puhul seal käisin. Muuseas olen avastanud, et kui mõnede asjadega veidi distantsi hoida, siis ei ilmugi kusagilt riburadapidi mingeid imelikke mälestusi, vaid Saaremaa saabki mu jaoks olla lihtsalt üks natuke ununenud, aga paljude tuttavate nüanssidega koht.

Seekord oli ikka tõeliselt mõnus kõik! Mis kõige toredam – Kai oma perega ning Linda tulid ka, nii et oli üks eriti meeleolukas üritus terve perega. Järgmisel aastal, ma loodan, teeme Saaremaa osas isegi pisut pikemad plaanid. Ma oleks juba seegi kord meelsasti üheks ööks veel jäänud, kui Leedo oma praamidega koonerdavat kätt ette poleks pannud.

Saaremaal korraldas Kaur mulle ühe südamliku üllatuse ka muide. Tagantjärgi on muidugi naljakas, ent kui ma automaatpesulas avastasin, et Kauri-poolse ukse vahelt seebivett sisse lahmab (õhkõrn liialdus), siis mõtlesin, et hea küll, sai seda elukest juba elatud omajagu, ma ei hakka isegi prognoosima, mis sorti maailmalõpp nüüd järgneb.

Kõigepealt arvasin, et olin ise tagumise ukse kehvasti kinni pannud ning et päriselt ongi pekkis, sest titeluku tõttu poleks ma seestpoolt isegi auto svammitamise vahepeal saanud ust kinni tõmmata. Siis aga selgus hoopis, et üks väike härra Jaak Paskaak on oma sõrmekesi pikemaks kasvatanud ning moe pärast endale akna vahelt väikese tuulutus-ava võimaldanud. Aga miks ka mitte ma küsin! Luristas teine muuseas oma kõrrejooki, samal ajal kui mina oma uue kampsuniga (mis õnnetul kombel “käsipagasis” kõige peal oli) praktiliselt jumalateenistuse saatel seda ookeani ohjeldada üritasin.

Saaremaalt edasi sõitsime Hiiumaale. Teel Sõrult Kärdlasse:
Mina: “Kas läheme vanaemale ja vanaisale külla?”
Kaur: “Vanaema ja kass!”
Mina: “Aga vanaisa?”
Kaur: “AGA KASS!”

Jõulud Hiiumaal on alati väga toredad olnud, nii et siin ma väga pikalt ei peatu, aga olgu öeldud, et ideaalsest jõuluõhtust oli ka tänavu puudu ainult lumi 🙂

Mis veel uut…

Kaur hakkas potil käima. Tegelikult on piinlikult selge, et kui ma oleksin vähegi võtnud kätte ja teda varem treeninud, oleks ta ilmselt juba vähemalt pool aastat tagasi potiga sõbraks saanud. Paraku mõne koha pealt olen ma nõme lohe ning ka siin lootsin peamiselt sellele, et Kaur üks hetk ise mingi maagilise ilmutuse saab, mis ta potini suunab. Õnneks nii läkski. Praktiliselt kahe-kolme päevaga haihtusid põrandatelt loigud ning asendusid iga mõne aja tagant kostuva “GULLAAAA!”-ga, mida ta hurraa pähe hõikab, alati kui peale püüdlikku potil istumist talle sealt põhjast kasvõi mikroskoopiline piisk vastu virvendab. Olen väga rahul, et selle teema pärast stressama ei jõudnud hakata, enne kui kõik iseenesest lahenes.

Ja sellest, kui palju Kaur räägib, ma ei hakka rääkimagi. Sõnavara on tal minu meelest päris rikkalik ja laused tulevad juba üsna pikad, 6-7 sõna kindlasti. Lisaks on tal enamus käändelõpud õiged, endast enam väga tihti kolmandas isikus ei räägi ning ta oskab ka seoseid luua, näide tänasest: lammas on paks – järelikult ta lauda uksest välja ei mahu (Shauni multikas) 😀 ja aru saab ta ka ilmselt rohkem kui talle endale meeldiks, kuna parasjagu suur osa mu jutust on talle millegi keelamine. Õnneks või kahjuks Kauri jaburdamine ja krutskid veits tasakaalustavad seda, kui nutikas ta minu meelest on, nii et kokkuvõttes laps nagu laps ikka. Tohib üldse nii öelda enda lapse kohta või jään nüüd lastekaitse koputust ootama? Heh. Ei tegelikult ma arvan küll, et juba täitsa väikesest peale ongi lastel erinevad oskused, tugevused ja nõrkused. Kaur oskab palju rääkida, samas näiteks sotsiaalses mõttes on tal arenguruumi veel kõvasti. Areneb ikka see, millega rohkem tegeldakse või kuidagi nii 🙂

Tänase jutu lõpus tervitan oma kallist vanaema, kes on ilmselt mu blogi suurim fänn! Hästi tore on kuulda, et see siin kellelegi nii väga meeldib ja et keegi nii innukalt uusi postitusi ootab 🙂 Sellega seoses loodan, et olen järgmisel aastal natuke tublim kõike kirja panema.

Ilusat aasta lõppu kõigile!