Las ma lõbustan end veidi ehk otsingusõnad vol 2

/ 24. juuli 2015/ 3 kommentaari

Kõige rohkem on siia blogisse jõutud šokolaadimuffineid, kergkäru ja üht teatud Jane guugeldades, kelle perekonnanime ma hetkel ei lisa, et Google tema austajaid rohkem minuni ei suunaks. Midagi väga pöörast mul välja käia polegi, kuid aeg-ajalt on ikkagi põnev kiigata, et mis teid pidi siia jõutakse 🙂

Pille muru – Olen täie rauaga korteri-rott, nii et oma muru veel pole. Veel. Ma rõhutan – veel.

Kui on tunne et keegi jälgib – Äkki sul käib see sama kummitusekene luusimas, kes meilgi. Või noh, samalaadne 😀

Kodune juuksemask majoneesi ja munaga – Kusjuures, neli kuud peale ühe totra juuksemaski katsetamist tunnen ma ikka veel aeg-ajalt juukseid pestes vilksamisi sibulahaisu, nii et vot tõstan käed püsti ja loobun – mina end selliste teemadega rohkem ei traumeeri lähitulevikus.

Ilus k-tähega poisi nimi – Kaur Kristjan. Aga see on võetud.

Lutist võõrutamine hüsteeriline – Kõik oleneb sellest, kas hüsteeriline on laps…või ema?

Ühe käega kergkäru lahti – Mina, kes ma nii mõnigi kord olen tulnud õuest titekäru, poekoti, vihmavarju ning süles ruigava/rulliva lapsega, sealjuures ei-tea-millega veel uksi lukust lahti teinud…ma olen vist liiga kõrge multi-funktsionaalsuse saavutanud nii amatöörlike murede jaoks 😀

Rene kadus – Appi kui hästi ajastatud otsingusõna see oli muide – umbes päev või paar peale meie peolkäiku. Nii et L, kui sina, siis Rene TÕESTI ei armasta tantsida ja ilmselt oli tal ka Rannaka inventari huvides kasulik natuke eemale tõmbuda 😀 Näiteks maja ette silmad koopas suitsu kimuma, pilk hirmunult tantsuplatsi poole suunatud vms 😀

Rene beebi nimi – See beebi pole enam nii beebi midagi.

Ise abort – Püha taevas… Või noh, kui sa ise oled abort, siis sul on jumala okeilt läinud, šansse arvestades. Igal muul juhul – EI.

Kõigi sõber ei ole kellegi sõber – Täiesti sama meelt.

Sünnitus epiduraal – Epiduraali kohta tasub uurida ka neil “ürgnaistel”, kes üheksa kuud vastu rinda taovad ning sõna “valuvaigisti” kuuldes “EI” möiratavad. Sest näiteks mina läksin ka sünnitama 100% idealistliku ootusega (teate küll – mahe muusika, hämar tuba, meloodiline uutamine). Tõde oli see, et lasin endale kõikidest kanüülidest risti-põiki sisse süstida nii palju vaigisteid kui neil seal ressursid võimaldasid. Mingi “oi Pille, aga sa ju ei tahtnud epiduraali” peavangutus oleks suurima tõenäosusega kannaga paremsirge teeninud. Sest nii palju kui meenub, olin ma ikka üsna siiralt veendunud, et seal samas ma surma saangi 😀

Muidugi puhas õnn ja haruldus, kellel see kogemus tõesti lihtne ning valutu on, ent kuna esmasünnitajal puudub vähimgi aimdus, milline põrgu asetseb tema ja ta maimukese kohtumise vahel, siis tasub olla avatud kõigile võimalustele, eriti valuvaigisti variandile 😀 Kusjuures sünnitusmajas, ma mäletan, pidin iga rohu manustamisega nõustumist oma allkirjaga kinnitama. Täitsa huvitav oleks neid dokumente näha. Ilmselt mu tegeliku allkirjaga pole seal suurt midagi pistmist ja lausa imestaksin, kui paber terveks jäi. Või pastakas 😀

www kust saab muusikamatti osta – www.sul-veits-poob-selle-asjaga.ee