Otsingusõnad vol 3

/ 20. jaanuar 2016/ 4 kommentaari

pillllle blogi / pilllle blogi / pillllle / pilllle – Ilmselt kõigil peale mu enda oligi väga keeruline meeles pidada, mitut L-tähte blogi nimi sisaldas ja seda aadressi trükkides pidin ise ka L-ide osa mega slowmo-ga tegema, et mitte kogemata 4 või 6 tähte toksida. See ongi põhjus, miks blogi domeeni ära muutsin ja nüüd pääsevad kõik huvilised siia veidi stressivabamalt.

Laps vingerdab selili – Pean kurvastusega nentima, et lapsed teevad lisaks selili vingerdamisele veel oluliselt kummalisemaidki asju. Otsivad vaiba alt midagi suhu pistmiseks, urineerivad riidekappi (ja solvuvad, kui nende tegevust takistada), vanemate kaisus magades näevad unes, et jooksevad MM-il tõkkejooksu, ütlevad poes võõrastele “kaabakas”, karjuvad üle mänguväljaku “kaka”, kuni kiik vabastatakse jne jne jne.

Hommikusöök sünnieelses osakonnas – Väike väljavõte mu ainsast sünnitusmaja-kogemusest: “Ma isegi ei söönud seal mitte midagi, see toit oli ülivõrdes rõve – hommikusöögiks tassitäis sooja keefirit ja kausitäis tolmkuiva tatart.” Kahvatuhall vorst leival maitses täpselt nii, et lihasisalduse pidin sellele nuustikule ise juurde mõtlema, isegi roosa toiduvärvi pealt oli kokku hoitud. Õnneks oli mu varustaja (Rene) oma ülesannete kõrgusel ning tatart ma sisse tolmlema ei pidanud.

Kuu lõppu söök – Kindlasti kulub marjaks ära.

Nonii nonii laul – Ainus muusikalaadne toode, mille ma ise sellise otsinguga leian, on see:

Lapsega kodus ei tunne ennast – Kui lapsega kodus oled, siis vaatad peeglisse ja mõtled, et kes see küll sealt vastu põrnitseb? Raske juhus. Kuigi liig-iseteadliku kahese kõrvalt ma mõnest sellisest päevast ilmselt ära ei ütleks isegi.

Kaenlaalused haisevad – Oletan, et selle otsingufraasi peab omaks võtma eelmisegi otsingu autor, kes oma suures dementsuses ka kraani käivitamise ära on unustanud.

Kodu uks helikindlamaks – Jah, mul oleks ka vaja seda guugeldada. Lisaks veel “kõrvad helikindlamaks”, et iga Kauri poolt fabritseeritud olmedraama minuni ei jõuaks 😀

Beebiga minu sees on kõik korras – Kui pole otsest põhjust muretsemiseks, siis tõesti tasub positiivne olla ja vaikselt oma kõhukest silitada ja mõelda, et beebiga on kõik korras. Miks ei peaks olema. Aga kui on mure, siis rasedale inimesele kellegi teise “ära põe, ole positiivne” jms kiremine kindlasti hingerahu ei anna. Mina käisin Kauri oodates paar korda kindlasti nö mõttetult sünnitusmaja valvearsti juures. Lihtsalt et kindel olla, sest kuidas mina, esmarase, pean ise teadma, mida mingi torge või valu tähendab. Ja kohe kuidagi ei saa kahetseda neid käike, sest südamerahu on ka üht-teist väärt 🙂

Krunniga kaetud juuksed – ?

Hapukapsasupp raseduse ajal – Kui tekk laes magamine meeldib, siis miks mitte seda ka raseduse ajal harrastada.

Võõrutamine öisest söömisest – Okei, ma niimoodi öösel poole une pealt ma püsti ei tõuse ja külmiku kallale ei lähe, aga arvestades, et ma lähen magama alles öösel 2-3 ajal, siis mu viimased söömised ei jää sugugi soliidselt kella 18 kanti. Seega ma võtaks ka nõuandeid, kuidas õhtul mitte isusid tunda ja kui neid ikkagi tunda, siis kuidas neile mitte järele anda.

Mis lapse võõrutamisse puutub, sellest olen rääkinud SIIN.

Spontaansus – Ei ole sugugi mitte alati hea variant.

Märgid lähenevast sünnitusest – Kusagilt hakkab kõrvu kostma mahe jazz, samal ajal vallandub hargivahel looduskaunis Victoria juga, märkamatult ja ilma vahejuhtumiteta (nt joa lahistamiseta mööda taksot vms) oled sattunud hämarasse sünnitustuppa. Ühtäkki on kohmakad rasedariided vahetunud luksusliku Chaneli öösärgi vastu. Saad kiire kõne Aleksei Turovskilt, kes teatab veel enne kui jõuad muretsema hakata, et tuhud on ei midagi tõsisemat kui imehabras liblikasort, kes ilma suurema mürglita su kõhus sahistades vaikselt emakat ette valmistab. Poleks ta tuhudest rääkinud, poleks sa taibanud neid märgatagi.

Sünnitus valus – Mis sa nüüd, kulla inimene – jazz jätkub. Ei mingit epiduraali, ei mingit sooja vannivett – mingit lisalõõgastust lihtsalt pole tarvis! Jõuad vaevu sünnituslauale toetuda ja korra või paar sügavalt sisse-välja hindata, mokaotsast “ai” poetada, kui 9/9 Apgari vääriline (ja kae lotovõitu – juhuslikult ka maailma nägusaim) beebi sulle sülle pistetakse. Imelihtne.

Ainult mõne üksiku sünnitaja (sh mu enda) kogemus näeb eelkirjeldatust pisut erinev välja, umbes kuidagi nii:

Siin on ka tegelikult nii, et kui karumöirged ära mjuutida, siis olekski kõik olnud umbes sama graatsiline nagu see ülalolev jutt. No ja veriste käsivartega Rene oleks ka pidanud luuakappi silma alt ära panema. Aga et nagu mis valus? Phh.