Kui kallis on teise lapse saamine ehk suuremad kulutused beebitarvetele

/ juuli 29, 2016/ 36 comments

Vanker

See on täiesti ainus asi, mis meil Kauri ajast alles on ja mis nö teisele ringile läheb. Ma ei oska ilu osas midagi kommenteerida, eks see on maitse asi. Küll aga praktilisuse poolest on kõnealune Tako üks uskumatult hea sõiduriist – vaadake ainuüksi neid rattaid!

Vanker

Kuigi eestlased igal aastal kõiksugu talviste sademete üle siiras hämmelduses on, siis mingil kummalisel kombel mina seda vankrit valides kusagil kuklas aimasin, et lörtsi ja lumehangedega meil võib kokkupuudet tulla ja kae imet – nii läkski. Oma harukordse ettenägelikkuse eest sain preemiaks kõigest lörtsipudrust, paksust lumest ja muudest metsikutest ilmaoludest grammigi graatsilisust kaotamata läbi liuelda. Välja arvatud liiklemine näiteks toidupoes või kitsaste riiulivahedega riidepoodides, kus pöörlevate esirataste puudumise tõttu ekstra palju nikerdada ja ukerdada sain. Aga see oli siis ja on ka edaspidi minu jaoks hullult ebaoluline, kuna 99% ajast liikleme vankriga siiski õues.

Ainus, mis (eelkõige praktilisuse osas) siiani natuke küsimärke tekitab, on see kummaline mitte-midagi-mahutav kotilaadne paun vankrikorvi all, mis piirab ka kõige all oleva traatkorvi kasutust, sest ta peab tingimata just põikipidi seal igatepidi jalus olema, eks? Kas käpikupaari transportimiseks (sest eriti rohkem see ei mahuta) on tõesti vaja kogu asja praktilisusele, ja noh, vankri üleüldisele ilmele ikkagi ka, selline karuteene teha?

Õnneks korvavad hiiglasuured rattad ja ultra palju väntsutust taluv vedrustus minu jaoks sellised pisi-mõttetused nagu näiteks see sama käpikukott. Las tema siis olla…

Turvahäll + isofix alus

Kaurile ostsime teda oodates Maxi-Cosi CabrioFix turvahälli. Tookord kasutatult ja just selle mõttega, et kuna meil seda peale lapse aastaseks saamist (ehk suuremasse tooli kolimist) kusagil hoiustada nagunii pole, siis poolmuidu saadud asja pole kahju hiljem suva raha eest maha müüa või niisama ära anda. Isofix alusest ei teadnud ma siis midagi ja nii me tegime iga kord last hälliga autosse paigutades mingit hullu origamit selle turvavööga – jube tüütu ja teiseks oluliselt ebaturvalisem kui isofixiga.

Kuna me liikleme praegu autoga päris palju rohkem kui “Kauri aja” alguses, tundub loogiline, et tahaks omalt poolt kõik võimaliku teha, et mõlemal lapsel autos maksimaalselt turvaline oleks – Kauri turvatool on samuti isofix kinnitusega, ei saa ju siis teist võsukest kuidagi kehvemini kohelda. Muidugi pole isofix iseenesest mingi garantii, aga see on umbes see, kust jookseb piir selle osas, mida vanem oma lapse turvalise autosõidu jaoks üleüldse ära teha saab.

Seekordse hälli valik sündis ilma eriti pika mõtlemiseta – mõistlik hind, hea kerge kaal, pluss meil on kõik edasised vajalikud adapterid (vankri ja kergkäru külge kinnitamiseks) juba olemas. Kauri puhul sobis CabrioFix meile väga hästi ja sellepärast oli see nüüdki esimene variant, mis mulle kohe pähe torkas, nii et rohkem ei hakanudki midagi väga otsima või kaaluma. Tundub, et Maxi-Cosi puhul on hetkel vist hoopis Pebble veits rohkem haipi saanud mudel, turvalisuse osas kiidetud jne, aga oletan, et ju neil nii hirmus suurt vahet ikka pole? Kokkuvõttes ma loodan, et me ei pea mitte ühegi turvatooli ega -hälli tegelikku turvalisust kunagi teada saama, ehk et liiklusõnnetused ja ajudeta pedaali-ossid hoiavad meist kaarega eemale.

Turvahäll + alus

Beebivoodi

Nagu allolevalt pildilt näha, ostsime teisele lapsele praktiliselt samasuguse voodi nagu omal ajal Kaurile. Paistab, et voodiotste kaardu töötlemine on üks hirmus keeruline töö, miks muidu hinnavahe kahel muidu igas mõttes sarnasel voodil umbes kahekordne on?

Nali naljaks, tegelikult seisneb voodite erinevus hoopis selles, et uuel voodil käib paar pulka küljest ära. Ehk et kui me oleksime kohe võtnud arvesse tõenäosuse, et veel lapsi saame ning juba Kaurile ostnud eemaldatavate pulkadega voodi, poleks me pidanud tema voodilt metslaste kombel pulki küljest ära saagima ja saaksime praegu lisaks vankrile ka voodi “teisele ringile” saata. Aga noh, vana hea oleks-poleks.

Aa ja tegelikult on uue beebi magamisaseme juures üks erinevus veel – madrats. Kaurile ostsime tavalise poroloonika, aga seekord kookos-tatramadratsi. Ma tean, et nii palju kui ma guugeldada jaksaksin, leiaks mõlema poolt ja vastu rääkivaid argumente, aga ausalt öeldes…see oli suht spontaanne mõte, et prooviks hoopis seda. Kui nüüd emmast-kummast lapsest mingi rühipuuik Quasimodo kasvab, siis tõenäoliselt heidan hukkamõistva pilgu vastava madratsi suunas. Aga üldiselt ma usun, et mingit hirmus tuntavat ja elumuutvat vahet neil siiski pole.

Voodi

Beebimonitor

Ma ei mäleta, kas ja kui süvitsi ma Kauri titeperioodil beebimonitori peale mõtlesin, aga kui üldse, siis kindlasti tegin seda lapsega Hiiumaal viibides. Ausalt ka on hullult tüütu magava põnni kontrollimiseks (on tal tekk peal, on ta üleüldse oma voodis jne) iga natukese aja tagant teisele korrusele maja kõige kaugemasse nurka ronida. No ja nüüd, kui neid mugulaid seal magamistoas kaks hakkab olema, siis tahaks küll kuidagi natuke hõlpsamini olukorral silma peal hoida. Just sellepärast kaameraga monitor.

Müra tuvastamisel ekraan aktiveerub, lisaks saab sellega veits zoomida, natuke kaamerat keerata kui ma õigesti aru saan… Niisiis ma loodan, et edaspidi pole mul Hiiumaal viibides vaja kogu aeg juurelda, kas kõik on magamistoas okeilt vaikne või on kõik hoopis kahtlaselt vaikne – pilk kaamerasse ja süda rahul. Või kui on mingi krabin, siis pole vaja lihtsalt selleks üles galopeerida, et avastada, et üks kahest lapsest on puuksu saatel külge keeranud ja siis mina ise uksega kolistades emma-kumma üles ajan. Muidugi ma loodan, et see ei kujune ultra-mõttetuks ostuks, aga millegipärast (ja põgusa kogemuse põhjal) arvan, et nii siiski ei lähe.

Muidugi oleks võinud monitori osas juba sammukese veel edasi astuda ja võtta mingi sellise, mis lapsele unelaulu laulab, toas valitsevat temperatuuri ja õhurõhku mõõdab, beebil seljas olevate riiete ökoloogilisust ja minu potentsiaali emana välja oskab arvutada ning hommikukohvi keedab, aga… Kõik selline nuti-udrumudru ei tundu mulle vajalik. Pildi ja heli kombinatsioonist vast piisab.

Beebimonitor

Laias laastus võib öelda, et erinevalt Kauri ootuse ajast pole me seekord teinud ühtki ostu täiesti selle mõttega, et “ah ostame mingi täitsa suvaka asja ära ja kärab küll”. Või et “ostame kõike kokku, mida kuskilgigigi soovitatud on”.

Ülaltoodud vanker on hea näide ja meeldetuletus, KUI mugav ja mõistlik on pikas plaanis ühe korraliku asja alles hoidmine, selle asemel et kõik laiali jagada, maha müüa vms. Muidugi kui on, KUS neid asju hoiustada. Teise lapse puhul pole (vähemalt minul) nagunii enam sellist hullu tuhinat peal nagu oli esimese lapsega, et tahaks muudkui valida ja võrrelda ja siis miljoni asja seast oma beebikesele kõige kihvtim (misiganes) valida. Ma oleksin praegu ekstra õnnelik hoopis selle üle, kui igasugune valmistumine piirduks, täpselt nagu vankri puhul, kuskilt riiulist korralikkude asjade alla võtmise, tolmust puhtaks pühkimise ja lahti pakkimisega. Et saaks veel rahulikumalt seda last oodata. Igasugune mõtlemine ja planeerimine pole enam üldse nii meeliülendav kui kolm aastat tagasi. Ilmselt kuna praegu on planeerimist vajavaid asju peale beebindust puudutava niigi palju.

2013. suvel apteegis kulutatud ~70€ on veel üks eriti kirgas meenutus sellest, et ettevalmistuse tähe all päris hulluks pole vaja minna. Ei hakka see beebi kohe peale sündi erinevate kreemide assortiid vajama ja küüned saab lõigatud ka täitsa lihtlabaste *trummipõrin* küünekääridega. Kusjuures beebide küünekäärid olidki minu jaoks natuke liiga ohutuks tehtud, mistõttu mul jäigi nendega töö tegemata ja nii hakkasingi Kauril kohe algusest peale tavaliste küünekääridega küüsi lõikama #metsiklääs Ehk et siit juba esimene mahavisatud viiekas. No ja see polnud sugugi ainus omataoline ülepingutatult püüdlik Lapse Saamiseks Valmistuv ost, neid oli ikka hulgi. Praegu ma arvan, et tops Sudocremi, uus ninapump (see kõige manuaalsem) ja üks-kaks asja veel on kõik, mis ma apteegist mingi hetk koju toon.

Ühtegi beebikiike ega muud hästi ajutist ja hästi kaheldava otstarbekusega vidinat ma samuti enne osta ei kavatse, kui selleks täiesti kriiskavat vajadust ei teki. Esiteks ei mahu siia (lapse iga erineva asendi jaoks mõeldud) viissada erinevat atribuuti ja teiseks veetis ka Kaur suure osa ajast põrandal kõhuli ma mäletan. Lihtne ja kasulik, lihaste treenimise mõttes. Isegi mingite peeglite ja piiksuvate vidinatega tekk oli suht liiast minu meelest, mängukaartest ning muust rääkimata. Muidugi polnud meil Kauri ajal siin ühtki energilist kolmest, kes meil nüüd on ja kelle eest beebi äkki vahetevahel põrandalt ära peaks korjama? Eks näis.

Beebiriiete osas seevastu hakkab aeg küll vaikselt ärevaks tiksuma. Pean selle asja lähiajal ette võtma, kuigi ma elusees ei mäleta enam, mida ja kui palju algul PÄRISELT vaja läheb. Üldse ei taha varuda mingeid ulmelisi kuhilaid asjadest, mida mõni nädal peale beebi sündi välja pean hakkama vahetama.

36 Comments

  1. Meie üldsegi mitte nii vanal autol pole isofix kinnitust, kuhu see masinavärk panna. Mõte igapäevasest origami meisterdamisest ajab mul mõnegi juuksekarva halliks.

    Tahaks ka pildiga beebimonitori. Meil on siin hunnik hulkuvaid kasse, kes kindlasti heameelega poeks beebi juurde sooja õues.

    Mis puudutab beebiriideid, siis mul on hirm, et minus kasvab kergemat sorti hiiglane ja võibolla panen talle kohe abikaasa riided selga. Number 50 asju meil väga polegi. Vist ühe bodi ja püksid ostan, kojutoomiseks (ja need ehk lähevad ka ainult varba otsa talle) 🙂

    1. Õues magamise puhul sellest monitorist kasu polegi, siis peab ikka vanakooli varianti kasutama, et lahtise akna alla vankri paigutama. Aga see aspekt on jällegi suhteliselt ebaoluline mu jaoks, kuna linnas ma last vankriga õue ei saa nagunii jätta (elame kortermajas, kolmandal korrusel) ja Hiiumaal olles on lahtise akna variant Kauri kogemuse põhjal väga hästi toiminud.

      Riiete osas on mul siiras kosmos. Kas ma peaksin ostma kaks või kaksteist või kakskümmend bodi? Aga muid asju? Ma tõesti-tõesti ei mäleta, millesse ja mis suuruses asjadesse beebisid üldse riietatakse 😐 Sellepärast vist ei oskagi nagu kuskilt alustada selle asjaga…

      1. Laicus condites nagu ma olen, ostsin hunniku varbaotsad kinni tudukombesid. Mäletan, et õue panin lapsele vist pika varrukaga bodi ja kinnised püksid, kuid toas enamasti kombed. Seekord tellisin Nextist ja kvaliteet on suurepärane – isegi nendel kõige odavamatel 4-pakkidel. Ja ikka 56 suurust.

        1. Nexti puhul võib jah kvaliteedis suht kindel olla, neil hästi toredaid unisex asju ka, nii et ma usun, et midagi kindlasti tellin/ostan sealt. Kord kui suurte ostude pohmell üle on läinud ja tekib jaksu edasi tegeleda 😀

          1. Ma näiteks osade Nexti asjade suhtes just olen pettunud, sest narmendasid ja kippusid osadest kohtadest õmblusest lahti tulema.

          2. Eks praaki tuleb kõigil ette, aga üldises mõttes on Next vist ikka kaks grammi rohkem kindla peale minek kui George.

          3. Kuidas kellelgi, mina praegusel hetkel eelistaksin George firmat, aga ma olen lihtsalt harjunud ka juba sealsete riietega 🙂

          4. Ma oletan, et palju Inglismaal viibides saad seda kaubamärki sealt kohapealt ka osta? Ehk et ilmselt ongi sulle väga tuttav ja harjumuspärane. Mul oli näiteks Tescoga samamoodi, enne kui see kahjuks Eestisse postitamise lõpetas…

          5. Mulle Tesco riided nii väga ei istu. Oleme ka sealt mõned soetanud beebieas, aga üldiselt ei ole sealt leidnud väga mõnusaid asju. George riietega on nii ja naa olnud. Vahepeal olen tellinud, vahepeal olen välja valinud netist ja ema on kohapeal ostmas käinud ja vahepeal oleme ise ostmas käinud. Hinna-kvaliteedi suhe on siiamaani ikka väga hea olnud. Tavaliselt kui midagi otsin, siis lappangi esimese asjana sealse lehe läbi 😀

          6. Novot, ma olen Tesco ja George suht ühte patta pannud kvaliteedi osas. Kuigi pikaajaline kogemus on ainult Tescoga.

    2. Jaanika, Maxi-Cosil on olemas turvahälli alus, mis kinnitub ise autoturvavöödega + see nö toestusjalg ja selle peale saad siis hõlpsasti turvahälli panna ja ei pea iga kord nende vöödega mässama. See aluse mudel on EasyBase 2 ja sellele saab panna peale nii CabrioFixi kui ka Pebble hälli.

      1. Appi kui piinlik – ma ju teadsin ka seda, oleks võinud taibata ise see mõte välja käia 😀 Nii et aitäh tähelepanu juhtimast! Jääb vaid loota, et Jaanika satub siia seda nägema 🙂 Kuigi noh, ma ei oska öelda, kas EasyBase ja EasyFix turvalisuse osas ka kuidagi erinevad, aga kasutusmugavuse poolest on küll üks-ühele…

        1. Eks ta pole ilmselt jah isofix alusega võrdväärne, aga samas nii palju ikka turvalisem, et ei pea igal korral neid rihmasid sättima ehk, et iga kord valesti või kehvasti paigaldamise võimalus väiksem.

      2. Kas selle aluse kinnitamiseks ei peagi auto istmel olema mingi lisa? Ma olen nüüd väga õnnelik selle info peale 😀

        1. Ei, selle puhul piisab turvavööst ja edasi jääb üle ainult turvatool sinna klõps-kinni-klõps-lahti mugavalt kinnitada või lahti võtta 🙂

          1. Aitäh, head inimesed! 🙂

          2. Meil esimese lapsega oligi see alus, enne jõudsime mõned nädalad ka ainult rihmadega kinnitada… See aluse saamine oli nagu pääsemine 😀


  2. 50 suurus ON täiesti mõttetu. Minul enamuses Lindexi riided, mis on suure varuga ja püsivad kaua ilusad. Siiani kasutan paari nr 56 hõlmikbodi (5 kuune ja 68! cm). Piisab täiesti kuskil 6 bodi nr 56 ja siis 62 ka umbes nii palju. Oleneb, kui suur oksendaja on, hehee. Sokke ka mingi 3 paari ja pükse ka kuskil 4-5. Hästi mõnusad ja pehmed on Lindexi alt soonikuga dressid (3for2 pakkumises ka). Ja kuna minu beep on täielik ülepea asjade põlgur, siis ülepea riideid järgmisele lapsele vähemalt alguses kindlasti ei osta. Mul on hea meel, et asju ostsin pigem vähem ja hiljem siis sain jooksvalt juurde muretseda. Ükski asi seisma ei jäänud. Kleidid on sellised asjad, mis lähevad ühe korra selga (minisünnipäeva pildile) ja need ostsin teiselt ringilt.

    1. Ma pole kusjuures Lindexist kunagi beebiriideid ostnud, aga seekord siis uurin sealt ka. Eelmine kord alustasin vist Nextist riiete ostmisega… Igatahes väga asjalik ja kasulik kommentaar, aitäh kaasa mõtlemast!

  3. No minu Mari kandis 50 suurust pea kaks kuud, nii et võta näpust 😀

    1. Ära palun tee nii, mul hakkas asi peas klaariks saama juba 😩

      1. Just üks blogija ka pani pildi, kuidas vaene tuttuus laps näeb välja nagu 5 numbrit suuremates räbalates, sest kõik kinnitasid: “Alla 56 pole ÜLDSE vaja! MÕTTETU!” Mari esimesed nädalad kandis üldse 44 suuruses asju ja ta polnud üldse mingi harukordselt väike vaid sündides 50 cm ja 3104 g. Nad on lihtsalt nii kössis ja väiksed ja no krt, ilus ju vaadata parajates riietest last, mitte mingit miniräpparit 😀

        1. Eks siis pean ikka paar asja 50 suuruses ka ostma. Aga keeruliseks teeb selle kõik veel asjaolu, et näiteks kahe erineva firma nr 50 võib täiesti erinevat asja tähendada. Kust ma pean teadma ja kuidas mul korra juba on jopanud täitsa okeilt imikuriideid osta, arumaeimõista… Tegelt ma siiralt kahtlen, et eelmine kord seda teemat nii üle mõtlesin, ilmselt muud iva siin polegi.

          1. Pigem osta nii väiksed asjad kui võimalik 😀


          2. Või siis ikkagi mässin ta alguses WC-paberisse. Hakkab tunduma nagu kõige stressivabam plaan 😬

  4. Pille vaata kindlasti George-sse ka. Me ise oleme pea algusest peale üsna palju George riideid kasutanud ja olen über rahul. Postikulu on jah korralik aga näiteks mitme peale tellida poleks üldse probleemi. Tean ka mitut inimest, kes pidevalt sealt tellivad ning kelle kaudu saad oma tellimuse teele panna, sellisel juhul tuleb üldiselt vaid paar eurot postikuluks 🙂

    Ja kas Ballilal ei saa seda kotti alt ära võtta? Acousticul ka see kott olemas, aga algusest peale mul kusagil riiulis vedelenud. Aga vankrivalikut kiidan jätkuvalt, oli ka minu esmane soov, aga kuna ma ei saanud soovitud värvikombinatsiooni tellida, siis valisin hoopis nahast Acousticu 😀

    1. Kusjuures ma olen Facebookis George Tellimuste grupi autor ja sealt näen, et käib tõesti vilgas tellimine 😀 Nii et võõras see koht mulle pole. Samas täitsa esimeste asjade puhul tahaks ikka veenduda, et materjal on piisavalt pehme jne. George (täpselt nagu varem Tesco) puhul on ikka natuke see loterii moment ka sees, et kas tuleb ikka täpselt nagu pilt või on materjal hoopis midagi muud, kui oleks võinud arvata.

      Ja mul on ainult hea meel, et keegi oskab mu entusiasmi Tako osas jagada! 🙂 See kott käib sealt vahelt tõesti ära, aga kotti hoidvad metallist torud vms on kahjuks eemaldamatud. Nii et täitsa tühjaks seda asja seal ikkagi ei saa. Õnneks, nagu öeldud, ma nii hullupööra palju asju vankriga ei transpordi, pigem isegi harva, nii et ma saan selle paunaga koos ka eksisteeritud. Lihtsalt see ei ole mu kõige lemmikum asi maailmas, ütleme nii 😀

      1. Ma sidusin poekoti sangad sinna toru külge kinni, nii et sellest veidi ikka kasu ka 😀

        Aga George bodisid julgen kindlasti soovitada, väga pehmed ja mõnusad (ja soodsad!) 🙂 Materjali jah pildi järgi ei näe, aga muidu ikka üsna sama mis muidu. Siiamaani olen pigem positiivselt üllatunud olnud 🙂

        1. Kuna minu jaoks tähendab vankriga poes käimine seda, et ma pean hiljem vanker + beebi + poekott kaenlas kolmandale korrusele ronima, siis ma käin lapsega poes tõesti ainult häda korras. Ja siis ostan ka nii imevähe asju, kui vähegi võimalik 😀 Ehk et jah, oleks mul vajadus leidlik olla, siis oleks sellest su nipist ilmselt natuke rohkem kasu 😀 🙂

          Ma usun, et mingi hetk mingeid asju tellin Georgest ka, aga nii palju kui praegu kiire pilgu peale viskasin, siis näiteks hõlmikbodisid seal üldse pole. Ja 0-3 months suuruses on üldse hirmus kesine valik, nii et ilmselt naasen sinna uudistama millalgi natuke hiljem.

          1. Kuna ma hõlmikbodisid ei kasutanud, siis selles osas ei oska kaasa rääkida jah. Aga hiljem kindlasti võid sealt vaadata. Ma tõesti olen kvaliteediga väga rahul ja lapsel tundub ka mõnus olevat.

            Aga selle vähese ostmise puhul mõistan sind. Mul endal võrdusid tavaliselt beebiga linnas käigud sellega, et mul oli käru alune mähkmeid, beebitoitu ja muud jama täis ja siis kolistasin õhtul bussiga koju. Oleks pidanud üksi kolmandale kolistama, oleksin ka mehele käsu kätte andnud asju tuua 😀

            <span

          2. Ei tegelikult hõlmikust olulisem on ikkagi hästi pehme materjal. Beebi nahk on nii imepehme, et iga tugevam õmblus jne tundub teda kraapivat. Isegi kui see mu enda ettekujutus on 😀

            Poes käimisega on lugu tõesti õnneks selline, et kui on vaja ise käia, siis käin autoga ja kui ei saa/jaksa/viitsi/500-muud-põhjust, siis käib Rene. Ja kui mingil põhjusel pole ei üks ega teine variant sobiv, aeg-ajalt ikka tuleb selliseid asju ette, siis käin ja nikerdangi käruga. Elamata ja söömata kindlasti ei jää selle kolmanda korruse pärast 🙂 Ma olen siiski Kauri ajal juba täiesti karastunud selle vankriga mägironimise harrastamises 😀

          3. Jaaa, pehme kangas on loomulikult olulisem, ei vaidle vastu 🙂 Ja vähemalt Tako vanker on üsna ideaalne ka mööda treppe kolistamisel 😀

          4. Ei saaks rohkem nõustuda! 🙂

  5. Ma pidin küll pisikesi bodysid vahepeal juurde ostma, sest hirm suure lapse ees osutus asjatuks ja nüüd hakkab mu 2,5-aastane alles 80 suuruses asju kandma. Aga kiidan ka George asju, ma olen viimased aasta aega enamus riided lapsele sealt tellinud ja ei saa küll kuidagi kvaliteedi üle nuriseda 🙂


    1. Novot, eks ma siis pean ka ikka sealt millalgi midagi tellima jälle. Hinnad on väga sõbralikud ja kui kvaliteet ka korralik, siis peale beebi on meil veel üks lasteaialaps ka peres, nii et riideid ikka kulub 🙂

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>
*
*