Ma juba kujutan ette, kui mitme inimese enneaegse errumineku ma põhjustanud olen seoses sellega, et oma blogi veebimajutajat vahetasin. Kõik see virtuaalserverite jms teema on miski, millest ma mittttte kõige vähematki aru ei saa, mistõttu olen ma ilmselt korralik pain in the ass oma “a kus minu pilv on?” laadi küsimustega. Kuni lõpuni välja püsis oht, et midagi nii lootusetult vussi keeran, et te ei kuule ei minust ega
Tag Archives: info üleküllus
“Ma olen neli last niimoodi üles kasvatanud, kõik on täitsa elus”. Milline noor ema poleks seda lauset või selle variatsioone kuulnud. Vot minu meelest on see lamba jutt. Rumalad inimesed paljunevad ka jumala okeilt ja kas tõesti puhtalt töökorras emakas teeb kellestki arvamusliidri? Üks ema võib vabalt oma neljale lapsele viis aastat järjest ainult makarone ketšupiga anda ja need lapsed tõenäoliselt ei sure maha. Ta võib neile desserdiks iga päev vitsa
Viimaks ometi on kätte jõudnud aeg, kui ma saan kõik oma kunagised lemmikud lasteraamatud uuesti läbi lugeda. Muidugi oleksin ma võinud seda millal iganes teha, ent ootasin just nimelt aega, mis ongi nüüd kätte jõudnud – Kaur tahab unejuttu kuulata! Ta ei jäta ühegi uneaja eel seda mainimata ja ei mingit voodi veerel kauplemist enam, et ta põhku poeks – piisab vaid, kui ütlen, et toon muinasjuturaamatu,
Nagu elus ikka kipub olema, siis kui päriselt mingeid kriiskavaid muresid justkui pole, tuleb inimene endale vastu ja tekitab mõne pseudoprobleemi. Titenduse maailmas on neid võimalusi ka omajagu. Nii ma siis võtsin pähe, et otsin mingi normaalse kergkäru. Pseudoks muudab selle mure fakt, et mul on tegelikult täiesti terve, korralik ja igati kasutuskõlblik vanker siin samas kaks meetrit eemal seismas ja õueminekut ootamas. Ainuke asi, et kuna
Ma ei jõua ära oodata, millal kool läbi saab. Õigemini, millal saavad tunnid läbi. Koolis olla on hea, see on ülimõnus vaheldus, kodutööd on ka täiesti okei. Aga poolteist kuud veel pingelist kalendrite ühildamist Rene töö, tema kooliasjade, minu kooli ja Kaurile mingisugusegigigi päevakava pakkumisega…oeh. Eelmisel nädalal pidin iga õhtu koolis käima, nii et kaks hetke peale seda, kui Rene koju jõudis, astusin mina juba uksest välja. Nagu
Ma olen viimasel ajal kogu aega hullult väsinud. Täna avastasin, et pea, mis mul umbes viis korda terve elu jooksul valutanud on, ehk siis praktiliselt mitte kunagi, valutab juba teist päeva järjest. Lisaks on mu näonahk totaalselt kohutavaks muutunud. Kuigi ma olen ilmselt üks neist inimestest, kellel puberteet näos mitte kunagi otsa ei lõppe, siis see mis praegu toimub, on isegi minu jaoks liig. Ja veel – juba
Kõige esimene suur valik, mis me seoses lapsega tegime, oli vanker. Olen nüüd tagantjärgi juba korduvalt saanud tõdeda, kuidas ma tol ajal valikut tehes keskendusin totaalselt ebaolulistele teguritele. Puhas õnn, et täiesti kogemata just sellise sõiduriista valisime, mis nii minu kui Kauri jaoks praktiliselt ideaalne on. Ehk et suured rattad, hea vedrustus ja ka näiteks maksimaalselt suletav vankriava on märksa olulisemad kui mingi kuradi sang, et vankrikorvi
Mõned päevad tagasi olin juba suht piiri peal, et kirjutada postitus selle kohta, kuidas pea kõik mu enne-rasedust sõbrannad kuskile ära kadunud on. Päriselt pole keegi muidugi kaduma läinud, aga minu jaoks neid justkui enam pole, nii juba mõnda aega. Siis hakkasin mõtlema, et hea küll, ei viitsi halada, las jääb. Ma ju teadsin, et lapse saamine niisuguse asja kaasa võib tuua. Et vähemal või rohkemal määral
Nii nagu ma juba kusagil siin varem maininud olen, siis raseduse, sünnituse, vastsündinud beebiga jms seonduv info hulk võrdub minu jaoks mingi sellise numbriga, millega saaks väljendada kosmiliste taevakehade arvu ilmaruumis. Ükskõik kes on kunagi mõelnud, et näiteks bioloogia tund oma fotosünteeside ja vakuoolide ja rakumembraanidega on räigelt võimatu asi, mida üleüldse kuidagigi selgeks saada, siis…korrutage selle keerulisus mõne vabalt valitud seitsmekohalise arvuga. Olgu ka öeldud, et
Meil on Renega paar korda varem ka olnud põhjust paanitseda kui mu päevad hiljaks jäävad. Iga kord olen mina või on tema hankinud testi ja suur pabistamine on üsna kiire lõpu saanud. Pole midagi hirmsamat kui sellist sorti teadmatus. Neid mõtteid, mis siis peas keerlema hakkavad…noh, päris mitu inimest, keda ma tean, oskavad seda isiklike mälestuste põhjal ilmselt ette kujutada. Aga see tunne, kui sa teed testi,