DIY – süüteroosid

/ november 12, 2014/ 13 comments

Peale seda, kui eelmisel aastal vahetult enne jõule igal pool mingisugustest müstilistest süüteroosidest räägiti, otsustasin ka ise asjasse süveneda ja nende valmistamist proovida. Esmamulje põhjal seal muud pole kui munakarbid, küünlad ja natuke nikerdamist – ei midagi keerulist. Hästi paljud, kes neid imeasju meisterdada võtsid, müüsid hiljem oma munakarbitoodangu maha või kinkisid kellelegi. Nagu maast leitud raha…või tore kingiidee, juhuks kui äri ei edene 😀 Nii ma siis mõtlesin, et hoian ka kõik munakarbid alles ja kui paras tuju tuleb, vaatan mis nendega teha saab.

Üheks ajendiks oli minu jaoks ka see, et kõik roosid, mille pilte ma blogidest jms nägin, paistsid veits lopakad ja puuikud. Koledad noh. Näiteks mingid sellised on ikka päris randomid, isegi sädelus ei päästa midagi:

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Rooside tegemise kohta võin juba nii palju öelda, et üle kahe karbi järjest neid eriti meisterdada ei saa, kuna käed lähevad päris kangeks.

– – –

Täna on septembrikuu viimane päev ja hetkel on mul valmis 150 roosi. Karpe olen alles hoidnud alates jaanuarist ja tasapisi vaikselt nokitsenud neid teha, näiteks sarjade vaatamise taustaks või kui kooliasjadest ainult tüütud ülesanded kuklasse hingamas, siis alternatiiviks õppimisele 😀

Mul puudub vähimgi aimdus, kui tülikas saab kogu see vahaga majandamise krempel olema, aga kuni olen teadmatuses, pole motivatsiooniga probleemi.

Ühtlasi olen hakanud mõtlema, kuidas kõike seda laadungit võimalikult soodsalt/otstarbekalt/ilusalt pakendada. Natuke nagu surnud ring, sest kõik mis mul ilu aspektist meeles on mõlkunud, pole kuigi odav ja kõik mis on hinnasõbralik, näeb suht jura välja. Aga eks ma üritan midagi ikka välja mõelda. Kindlasti pole pakendamisega mõtet nii hulluks minna, et lõpuks täiesti üle mõistuse hinnaga neid parseldada pean üritama.

Aa ja üks eesmärk veel: Roosid peavad ilusat värvi olema. Mitte mingi 60 aastat vana madratsi tooni pruunid. Keegi kusagil kirjutas, et värvilised küünlad on natuke petukraam süüterooside toonimisel, kuna paljudel neist on ainult pealmine kiht värvitud. Siinkohal olen juba targem selle võrra, et küünal olgu suvaline valge vms ja värvimiseks pidavat kõige toimivam variant hoopis rasvakriit olema. Aga eks seda saan katsetada siis, kui oma munakarbikuhjast läbi olen “närinud” 😀

Ebanormaalselt palju juttu ja vaeva mille nimel? Ma peaksin statistika õpikut lugema hoopis… 😀

– – –

5 nädalat ja ~200 roosi hiljem:

Roosid on kõik valmis volditud ja ilma ilustamata – see on ikka kuradima tüütu tegevus, eriti kui endale tähtaegu seada. Ilmselt kui ma poleks võtnud pähe, et novembri alguseks peab see asi ühel pool olema, tekiks tühje munakarpe siiamaani kiiremini juurde, kui neid roosideks viitsiksin nikerdada. Saaksin Kauri kooliminekuni seda papivirna taluda. Aga see selleks. Järgmine samm on vahatamine. Mul pole aimugi, kui hull mässamine see on ja enne uut nädalat ma sellele ei mõtle. Pakendamiseks ostsin tavalised pisikesed lainepapist karbid, nii et need peavad asja ära ajama.

– – –

Nädal hiljem:

Vahatamine on tempo mõttes oluliselt lihtsam kui rooside valmistamine, kuid igas muus mõttes väga palju tülikam tegevus. Eilse õhtu lõpetuseks, kui olin sada roosi ära vahatanud, nägi mu köök välja nagu seal oleks potitäis seljankat õhku lennanud. Isegi seintel oli küünlavaha, pliidist pole mõtet rääkidagi. Südamest loodan, et järgmise 200+ roosi vahatamine läheb veidi vähem läbuselt.

Kuna mul lademetes vanu küünlaid kodus pole, ostsin mingeid veits rotimaid (st odavaid) teeküünlaid ja need töötavad väga hästi. Rasvakriidid kusjuures annavad tõesti hästi värvi, aga neid kulub rämedalt palju.

Ja asjaga seonduvad kulud:

  1. Ajakulu – MÕÕTMATU! Ilmselt on mu tunnitasu samaväärne Aasia õmblustöölistega. “Olematu” would be the word. Pole ka välistatud, et Aasia õmblustöölised mulle palgapäeval ülalt alla vaatavad.
  2. Munakarbid rooside valmistamiseks – TASUTA. Mune tarbisime nagunii, spetsiaalselt karbi pärast ausõna kordagi mune ei ostnud ega omleti-dieedil polnud.
  3. Küünlavaha – 8.38€
  4. Rasvakriidid – 4.09€
  5. Pappkarbid rooside pakendamiseks – 4.80€
    KOKKU: 17.27€

Ja tulemus:

image

20141111_001407~2

20141113_092113

Kokkuvõttes võin öelda, et ega ma seda asja kellelgi teisel nii suurelt ei soovita ette võtta, vähemalt mitte üksinda, väärtustage oma aega natuke rohkem 😀 Muidugi neil inimestel, kes pole sama debiilselt perfektsionistid iga tühise süüteroosi-aktsiooniga, võib see meisterdamine hulga kiiremini kulgeda. Mina üritan igatahes edaspidi oma munakarbid ära visata, mitte alles hoida, nagu juba harjumuseks jõudis saada.

Lõpetuseks, kui teate kedagi, kellel on kodus kamin või ahi, kes räigelt vihkab tule tegemist või on veits koba selles asjas ning teil on talle midagi jõulupakki vaja, siis võite julgelt ühendust võtta, mul on üks salapärane kingi-idee välja pakkuda 😀

13 Comments

  1. Vauu! Arvad, et keegi raatsib neid põletada ka!? Väga-väga ilusad!

    1. Ma arvan, et ikka raatsib. Ma loodan. Aitäh 🙂

  2. Nii ilusad! Mul hakkas kohe kahju, et kodus ahju pole 🙁

  3. Ohh, ilusad 🙂 You genius! Sa ikka monk, alati perfektselt tehtud, nagu muffinid ja muudki asjad.

    1. Novot, Martake, kui vanaema Lindale kinki vaja, et ta saaks stiilselt tuld teha, siis tead, kuhu pöörduda 😉 😀

  4. Ebareaalne lihtsalt! Mul on küll kolm küttekollet, aga neid ma ei põletaks seal tappes ka mitte 😀

    1. Ma peaksin selle kommentaari üle rõõmu tundma, aga tegelt hakkab vaikselt tunduma, et polnud vist nii hea mõte neid nii hoolega teha 😀

  5. On sul muidu vaja veel vaha? Mul maakodus seda lademetes 😀

    1. Selleks aastaks on süüterooside toodang läbi, ent suur aitäh lahke pakkumise eest 🙂 Aga jäin praegu mõtisklema, et kuidas tekib lademetes vahajääke? Kas agara küünlapõletamise tulemusena või mingil muul salapärasel moel?

  6. Need on sellised 40 x 40 suured kamakad ja nagu enamus pointless asju meie maakodus on ka need minu vanaisa poolt kuskilt salapärasest kohast toodud 😀 Vot sellised:

    https://www.upload.ee/image/4368174/10807024_10204528366963203_870310369_n.jpg

    1. Wow!! Oma ohtra teeküünalde sulatamise taustal ma ütlen, et see pole absoluutselt mõttetu asi teie maakodus 😀

  7. Kas ma olen õigesti aru saanud, et meisterdasid ca 400 süüteroosi? Ja seda kokku rahas mis kirjas? 1 kg vaha (mitte küünlaid) maksab sama palju. Mina sain küll neid roose mitu korda vähem vahatatud – mis nipp sul siis sellega on?

    1. See summa, mis seal küünlavaha taga kirjas on (kaheksa eurot midagi) kulus tõepoolest mingite odavate teeküünalde peale. Aga 400 süüteroosi ma selle kogusega kindlasti ära ei vahatanud, vaid kusagil 80-100 roosi. Mul on kusjuures siiamaani kusagil kapis suur kastitäis valmis nikerdatud süüteroose, mille vahatamisega ma sel momendil edasi tegeleda ei viitsinud, aga oma suurt tööd ja vaeva ära visata ka ei raatsinud. Äkki ühel päeval tekib jälle aega ja huvi see asi kätte võtta 🙂

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>
*
*