Efektiivseim moodus oma sõbrannadele südamerabanduse põhjustamiseks

/ juuli 18, 2014/ 0 comments

dfdfhgs

Mõned päevad tagasi olin juba suht piiri peal, et kirjutada postitus selle kohta, kuidas pea kõik mu enne-rasedust sõbrannad kuskile ära kadunud on. Päriselt pole keegi muidugi kaduma läinud, aga minu jaoks neid justkui enam pole, nii juba mõnda aega. Siis hakkasin mõtlema, et hea küll, ei viitsi halada, las jääb. Ma ju teadsin, et lapse saamine niisuguse asja kaasa võib tuua. Et vähemal või rohkemal määral tabab see ilmselt kõiki. Selliseid mõtteid mõlgutasin, kuni paar päeva tagasi reaalselt maailma suurima pommi osaliseks sain.

Ühe pooltühise Facebooki postituse ajel kirjutasin sõbrannale, kellega viimati neli kuud tagasi rääkisin. Mõelda vaid – mu kõige kaua-aegsem sõbranna, kelle käekäigust mul ühtäkki tervelt neli kuud vähimatki aimu polnud.

Aga et mida ma teada sain? Mida järeldaksite teie sellisest lausest:

“Istu maha siis eks 😀 ei taha et kummuli käid.”

Sellest ei anna ju välja lugeda muud, kui et ta on RASE! Eriti kui nüüd veidi tagasi mõelda, siis tegelikult juba meie viimase kohtumise ajal jäin teda mõõtva pilguga vaatama, kuna ta tundus kuidagi…teistmoodi.

Ent mul polnud päris õigus. Sest peale põgusat hinge kinni hoidmist, kuni ta vastust trükkis, nägin oma telefoniekraanil lebamas täiesti võimatut lauset:

“Ma sain nädal aega tagasi poja.”

Sel hetkel mu mõistus lihtsalt lakkas funktsioneerimast.

Tal on laps?
Mismõttes?
Millal ta jõudis üheksa kuud rase olla?
KUIDAS see reaalne on?
Miks ma mitte midagi ei teadnud?
Miks ta mitte midagi ei ÖELNUD, kui ta teada sai??

Pic or didn´t happen” samuti olukorda ei muutnud, sest üsna kohe sain ka fotoasitõendi ja mõistsin, et pean hakkama sellele mõttele kuidagi järele jõudma. Selle kallal ma nüüd töötangi juba mitu päeva 😀

Ainus asi, millele ma absoluutselt vähimatki selgitust ei suuda leida, on see, et kuidas ta ikkagi mitte midagi ei rääkinud? No et kas ma olen tõesti väga pikka aega meie sõpruse sügavust täiesti valesti tõlgendanud… Sest “parim sõbranna” ega isegi mitte “hea sõbranna” ei saa ju öelda inimese kohta, kel tuleb nädal aega peale (!) emaks saamist mõte, et “aa, kuule, äkki Pillet ka huvitab, jajaja, ta siin midagi uurib juba, räägin siis ühe soojaga oma uudise ka ära.”

Ent kuna mul pole veel olnud võimalust teda nurka suruda oma halastamatu küsimuste-rahega, siis hetkel oletan heauskselt, et me oleme endiselt head sõbrannad ja tal on no ikka KURADIMA hea seletus sellele, miks ma nii kohutavas teadmatuses olen olnud.
Pluss veel tegelikult asjaolu, et it’s not about me hetkel. Teine inimene sai just emaks. Minu asi on tema üle rõõmu tunda, mitte oma uudishimutsemisega ta elu kõige õnnelikumast uudisest tuimalt üle trampida.

Loo moraal seisneb vist selles, et ei tasu tunda end hüljatud titemammana teiste titemammade keskel ning kujutada ette, kuidas kõik su sõbrannad peale su rasedusest kuulmist valgele purjekale hüppasid ja nüüd fiesta saate karjakesi päikeseloojangu poole seilavad. Või et kindlasti kulub veel pikki aastaid, enne kui teie elud uuesti samale järjele jõuavad. Sest esiteks, astu ise ka mõni samm, mitte ära kaeble vingus näoga, et sind on südametult kõrvale heidetud ja seejärel unustatud.

Teiseks, eriti heal juhul on su kadunud sõbrannad hoopis salaja emaks saanud, nii et siis ühel hetkel avastad, et oled nende jaoks jälle vajalik ning et teil on kaks miljonit kakssada kakast mähet, millest rääkida! Nimelt on sinust saanud väärtuslik infoallikas, kellelt rinnapatjade, okse ja muude lõputuna näivate beebi-nüansside kohta uurida. Siinkohal jumal tänatud, et tited koos manuaaliga ei sünni! 😀 Sina oled nüüd see, kellega arutada kõiki neid otsatuid teemasid, mille kohta lastetu inimene küsiks, et “kas rinnapump mitte lehmapidamis-terminoloogia alla ei käi!?” või “miks te kõik nii kodutud välja näete?” (kuigi järjest enam tundub, et selles viimases paadis istun ma vist üksi? 😀 )

Olgu mis on, aga vähemalt “sain tagasi” ühe hea sõbranna, kes hakkab ilmselt lähiajal mõistma, kus koopas ma viimased kümme kuud veetnud olen. Veelgi enam – ta on nüüd ise selles samas koopas, nii et maailm muutus jälle natuke ilusamaks! 😀

welcome-to-my-crib

0 Comments

  1. Samas ehk ei olnud sa ainukene, kes midagi ei teadnud? Osad inimesed eelistavadki selliseid asju võimalikult endale hoida.

    Minul oli hoopis nii, et inimene, kellega ma reaalselt ei olnud kaks aastat sõnagi vahetanud, saatis mulle väga vihase kirja peale seda, kui ma facebookis oma rasedusest kirjutasin. Kirja sisu? Kuidas tema tunneb end reedetuna, sest meie oleme ju siiski NIIIIII head sõbrannad ja ta ei mõista miks ma talle isiklikult ei helistanud, kirjutanud, joonistanud või midaiganes, et temal on väga labane ja halb tunne seda Facebookist teada saada. Noh, jah, ei osanudki midagi öelda selle peale 🙂

    Mitte, et siin oleks mingi seos su postitusega või ma arvaks, et sa kujutad teie sõprust ette 😀 Lihtsalt omapoolne lugu 🙂

    1. Saingi teada, et ma polnud kaugeltki mitte ainus, keda see uudis kui välk selgest taevast tabas. Kusjuures ainuüksi see teadmine teeb asja juba oluliselt lihtsamaks 🙂 Et äkki ma ikkagi ei pea mingit vihast sisekõne pidama hakkama endaga, kuidas ma täiesti ebaõnnestunud sõbranna olen 😀 😛

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>
*
*