Kümme päeva tähtajani

/ august 21, 2013/ 0 comments

Nagu pealkirjast jälle näha, siis päevad mööduvad päevi lugedes 😀 Absoluutselt kõik siin meie kodus on lapse sünniks valmis, kogu tema “varustus” olemas ning meie Renega üha kasvavas ootusärevuses. Tähtajani on ju tegelikult veel aega, ent minu tugev sisetunne, et ta sünnib kindlasti augustis, ei lase enam ammu kannatlik olla. Eks märke lähenevast sünnitusest on juba olnud ka ning sellepärast, ma usun, on meie praegune kellapommi otsas istumise tunne täiesti õigustatud.

Esmaspäevasel ämmaemanda visiidil tehti lapse südametöö kontrollimiseks KTG monitooring. Iseenesest on tegu profülaktilise protseduuriga, kuid kuna kahe koha peal oli lapse südametöö põhirütmist liiga palju madalamal, siis paluti mul paari tunni pärast minna seda testi kordama. Ei hakka kirjeldamagi, KUI raske oli koju jõudes kella mitte pooleks põrnitseda ning seda, kui keeruline võis olla Renel tööle keskenduda, ma samuti aimata ei oska. Aga eks see, et väikemees endistviisi ringi sahmerdas mu kõhus, andis küll oluliselt südamerahu juurde. Ja õnneks öeldigi peale teist KTG-d, et kõik on korras ning muretsemiseks põhjust pole.

Kaalu olen ma praeguseks juurde võtnud ligikaudu 15 kg, kusjuures viimase kahe nädalaga olen ühe kilokese hoopis kaotanud. Pidavat raseduse lõpus normaalne olema. Kuna söögi suhtes pole ma praktiliselt mitte kordagi endale mitte midagi keelanud, siis tuli see natuke üllatusena küll. Muidugi päevad läbi ma pitsat ega burgereid ei õgi, aga kui ikka isu tuleb, siis ta tuleb 😀 Ülejäänud aja üritan veidi rohkem läbi mõelda, mida ma suhu pistan, kusjuures eriti püüdlik olen kõiksugu värske kraami suhtes, mida praegu õnneks palju käepärast on. Kummalisel kombel on viimasel ajal taas isu hapude asjade järgi. No et tahaks tooreid õunu näiteks. Kaubanduskeskustes müüakse kahjuks ainult sentimeetri paksuse tumepunase koorega läikivaid välismaa õunu, nii et kui aeg-ajalt kusagil riiulinurgas mingeid pool-rääbakaid Eestimaiseid õunu silman, siis on mu rõõm tõesõna kirjeldamatu. Eriti Rene jaoks, kes ei saa aru, miks ma põhimõtteliselt mädanenud õunu kokku ostan 😀 Aga ainult maheõunad saavad endale kaubandusliku väljanägemise osas veidikest järeleandmist lubada, sellepärast.

Laps luksub hästi palju, liigutab täpselt nii usinalt kui seal sees järele jäänud ruum võimaldab ja üldiselt ma ei jaksa rohkem kaevelda kuiväga ma rohkem ei soovi rase olla, sest no puusavalu-seljavalu-sääreluuvalu-jakõikmuudvalud – aitab küll! 😀

Jätkan nüüd härra Kiilikese beebiraamatu täitmist. Päris hea üllatus tuli selle küsimuse alt, et “mis oli isa esmamulje emast”, millele Rene vastas peale mõningast mõtlemist, et üks esimesi asju, mida ta minu kohta mõtles, oli umbes et “Mis kuradimoodi ta autoga tohib sõita – ta on mingi 15 ju!???” 😀 Imeline, sest tegelikult ma olin ikka täitsa täisealine 😀 Samas, kuuldavasti oli Pajero-ajal teisigi, kelle meelest ma täisealise mõõtu eriti välja ei andnud. Nii et see selleks 😀

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>
*
*