Läätsekotletid

/ veebruar 26, 2015/ 0 comments

[…] Lähiajal võtan ette läätsed ja valmistan neist midagi nii head, et Rene mind juba üsna varsti anub, et ma just seda toitu uuesti teeksin […]

Ilmselt kui mul see läätsepakk kapis seisnud poleks juba novembrist alates, oleksin eelneval lubadusehakatisel suuremate süümepiinadeta unustuse hõlma lasknud vajuda. Aga et ta mulle end oma olemasoluga pidevalt meelde tuletas (ei võinud jumala eest taibata seda kuskile tahapoole, silma alt ära ka pista), olin ikkagi sunnitud neist pagana läätsedest midagi valmistama.

Väga pikalt netis tuhnida ei jõudnudki, enne kui läätsekotlettide retsept silma hakkas. LäätsePADA ei tundunud mulle eile millegipärast ahvatlev ja kotlettide retseptiski tegin mõned muudatused. Põhimõtteliselt käitusin läätsepüreega nagu see oleks hakkliha ning segasin muus mõttes kokku täiesti tavalise kotletitaigna. Läätsed püreestasin muide ära sellepärast, et tervete läätsedega oleks lisaks maitsele ka tekstuur võõras olnud. Niisiis ennetasin lihtsalt võimalust, et rohkem kui üks uus asi korraga on too much minusugusele söögi-konservatiivile. Ega ma ju ei teadnud siis veel, et läätsede maitse nii okei on. Samas, püreestatult oli ka kõik väga mõnus, nii et ma isegi ei tunne, et järgmine kord (jah – see tõenäoliselt kordub!) midagi muuta tahaksin.

Retsept on selline:

  • 3 dl läätsesid
  • 2 muna
  • 0,5 dl hapukoort
  • 1,5 dl riivsaia
  • 2 väiksemat sibulat
  • 1 küüslauguküüs
  • soola, pipart

Pane läätsed 10-15 minutiks vette paisuma (mina unustasin need kusagil pooleks tunniks ligunema, ei juhtunud midagi).
Peale leotamist keeda läätsesid 10-15 minutit (aga jällegi, mul tuli mingeid toimetusi vahele, nii et läätsed podisesid ikka tükk maad kauem kui veerand tundi).
Püreesta keedetud läätsed, ära lase end häirida nende järjest inetumaks muutuvast toonist, vaid lisa juurde ülejäänud koostisosad ning sega see kõik korralikult läbi.
Kui on näha, et tainas jääb liiga vedel, lisa juurde riivsaia, kuni tekib vormitav mass.
Vooli sobiva suurusega kotletid ning prae need kuldpruuniks.
Voilà!

Millega ma selle söögi ära rikkusin oli kaste. Jalopeno nimelt ei ole asi, mida siin majas nii ennastunustavalt toidu sisse puistada võiks, nagu ma seda eile tegin. Andis kustutada neid leeke… Küll aga läätsedele meie majas edaspidi kindlasti roheline tuli! Tegu oli märkimisväärselt maitsvama tulemusega, kui seda olid köögiviljakotletid. Mulle tõesti maitsesid need ja Kaur kiitis samuti heaks – umbes iga kolme ampsu tagant kostus ta suust eriti rahulolev “Mmmm…!!”

Vabandust, et pilt kõige isuäratavam ei tulnud. Mulle pole seda fotograafisilma eriti üle eluks hädavajaliku normi antud. Ainult nii palju sain omal jõul aru, et seda viimast raagus tilli pole küll pildile garneeringuks mõtet sättida. Nii et palun – ilma igasuguse ilustuseta, aga tõesti maitsvad ja proovimist väärt läätsekotletid:

20150225_150418~2~2

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>
*
*