Mida mitte süüa, juua, teha ja uskuda

/ mai 15, 2013/ 0 comments

Nii nagu ma juba kusagil siin varem maininud olen, siis raseduse, sünnituse, vastsündinud beebiga jms seonduv info hulk võrdub minu jaoks mingi sellise numbriga, millega saaks väljendada kosmiliste taevakehade arvu ilmaruumis. Ükskõik kes on kunagi mõelnud, et näiteks bioloogia tund oma fotosünteeside ja vakuoolide ja rakumembraanidega on räigelt võimatu asi, mida üleüldse kuidagigi selgeks saada, siis…korrutage selle keerulisus mõne vabalt valitud seitsmekohalise arvuga. Olgu ka öeldud, et eelmainitud mõistetest mäletan ma täpselt ühe tähendust, aga ilmselt kui seda sõnastama peaksin, jääksin ikkagi natuke häbisse.

Ent mis puudutab mu enda last, päris lihast ja luust inimest, siis tundub eksimisruumi kohe selle võrra vähem. Tuleb esimese korraga kõike õigesti teha. Mõned asjad on muidugi täiesti iseenesestmõistetavad, seda küll. Kahjuks on aga väga märkimisväärne osa kõigest sellest tarkusest kellegi isiklik vaimusünnitis, millel suure tõenäosusega igasugune teaduslik tõepõhi puudub. Ometi on ka sellised “tõed” liikvel, mistõttu agar 21. sajandi rase, kes üritab end vähemalt teoorias võimalikult palju ette valmistada, on sunnitud lisaks niigi ohjeldamatule infohulgale seda ka väga põhjalikult töötlema. Täpselt nagu oleks eksamiks õppimiseks raamat antud ja kohe ära öeldud, et suur osa sellest on täielik bullshit – ise pead ära jagama milline osa täpselt. Aga kõik see, mis pole jura, on elulise tähtsusega tõde. Ei ajaks üldse pingesse, onju?

Järgnevalt mõned näited müütidest, mille kohta… Ma ei tea, kas keegi oskab kohe öelda, et tema 100% kindlalt teab, et pole võimalik sellist asja tõena võtta? 😀

Kakaovõi aitab venitusarme vältida. Mis pakute, millega ma iga õhtu enne magamaminekut oma kõhu sisse määrin? Õige! 😀 Kujutan ette, et eks need firmad, kes kakaovõid purki pistavad, seda just niimoodi reklaamivadki, et kindel garantii venitusarmide vastu. Tegelikkuses saab iga rase naine oma venitusarmides süüdistada peamiselt geene. Tasub oma ema ja miks mitte ka vanaema käest küsida, et kuidas neil selle asjaga lood olid. Minu ema ja vanem õde näiteks kinnitasid kui ühest suust, et võin vabalt kreemitamata ka jätta – meie perekonnas triibuliseks muutumise soodumust pole. Kahjuks on mu kõhul sellest hoolimata komme kuivaks ja kihelevaks muutuda kui ma seda ei niisuta, niisiis kakaovõi jääb kasutusse.

Esimesel ja viimasel trimestril ei tohi lennata. Selle libatõe taga on ilmselt laeva- ja bussifirmad 😀 Või siis läksid mõnel rasedal samamoodi kõrvad lendamise ajal lukku nagu mul viimane kord. Täiesti juhuslikult oli see kõige piinarikkam kõrvavalu, mida ma elus tundnud olen ja esimese hooga arvasin muidugi, et see peab kuidagi rasedusega seotud olema. Üsna loogiline järeldus selles mõttes, et varem olin korduvalt lennanud, aga ei midagi niisugust. Vandusin endale, et enam rasedana ei lenda. Hiljem selgus muidugi, et kõrvavalu põhjuseks oli nohu. Ja üldse. Lendamises pole midagi ohtlikku, välja arvatud muidugi see, et kolmandal trimestril võib sünnitustegevus kõrgel pilvedes alata (loomulikult mitte kõrgete pilvede süül). See on minu teada ka ainus teadaolev põhjus, miks mõned lennufirmad alates mingist rasedusnädalast (kas oli äkki 36. nädal?) rasedaid ei lennuta. Mine paadi või bussiga oma soojamaareisile kui tahad 😀

Last oodates ei tohiks suitsulõhet süüa. Täpselt samamoodi nagu raseduse ajal ei tohiks tarbida valge- ja sinihallitusjuustu, kitse- ja lambapiimast hallitusjuuste, feta- ja mozarella juustu, pastöriseerimata piimatooteid, pasteeti, maksa ega maksatooteid, läbi küpsetamata kala ja koorikloomi, gaasilisi jooke, viinamarju, kohvi, musta teed, mett, korralikult läbi küpsetamata liha, vaarikaid, lisaks suitsulõhele ka mitte mingeid muid suitsutatud tooted, tuunikala… Ja ilmselt mõni Maali kusagil foorumis oskaks sellele nimekirjale veel mingi kuhja toitusid lisada. Õnneks või kahjuks ei jõua ükski täiemõistuslik inimene eriti palju rohkematest keeldudest hoolida, sest lõppude lõpuks midagi on ju tarvis süüa ka ikkagi.

Juuste värvimine on beebile kahjulik. Võiks justkui järeldada, et kuna juuksevärvid on üldjuhul puhas keemia, siis täiesti reaalne, et raseduse ajal peaks juuste värvimist vältima, sest kui hea saab see olla kõhubeebile kui kõik need ammoniaagid ja PPDd läbi ema peanaha tema organismi ja sealt ringiga looteni jõuavad? Tegelikult on juuste värvimine kahjulik ainult juustele ja seda ka täpselt sama palju kui enne rasedust. Kui mõni rase just päevad läbi peadpidi värvipotis ei ligune. Ainuke asi, et seoses organismi muutunud hormonaalse olukorraga ei pruugi värvid täpselt sama ootuspäraselt “välja kukkuda” kui varem. Mida iganes see ka ei tähendaks. Kõlab igal juhul nii, et oleks viisakas oma juuksurit rasedusest teavitada, et ta hiljem teadmatuse tõttu enda kutseoskustes kahtlema ei peaks.

Raseduse ajal peaksid vältima alkoholi. See siin on juba etteruttavalt öeldes käesoleva sissekande ainuke üleni tõele vastav väide ja kui hetkeks need üksikud õllelonksud unustada, mis ma Rene käest aeg-ajalt välja olen võidelnud, on minu südametunnistus plekkideta.

Rasedad naised peaksid magama vasakul küljel. Jah, sest siis ongi ainult üksainus külg inimese niigi limiteeritud külgede arvu arvestades, mille peal tohib magada ja kas see siis poleks mitte tore! Ühesõnaga, ükskõik, kes see hiilgav geenius oli, kes sellise väite peale mingil ajahetkel tuli – tahaks talle jalaga panna. Ma arvan, et ta pole ise rase olnud, sest ükski inimene, kes on veetnud oma öid nii vaevaliselt nagu näiteks mina praegu, ei tuleks sellise idee peale. Või isegi kui tuleks, siis hoiaks selle omateada, kasvõi juba lugupidamisest kõigi teiste rasedate vastu. Okei, et vasakul küljel magades on organismi vereringlus parem või midagi sellist, aga kurat võtaks…ma lähen nii närvi praegu 😀 Las jääb parem, aga see on ikkagi täiesti ebahumaanne asi, mida öelda. Mine koju, loll inimene!

Beebi asend emaüsas ennustab lapse sugu. Hah! 😀 Millisest ajahetkest täpselt käib jutt? Selles mõttes, et alates sellest kui üks inimesehakatis emaüsas liikumisvõimeliseks muutub, võib ta end praktiliselt kuni raseduse lõpuni kasvõi iga päev mitu korda mistahespidi keerata (kui rääkida üldiselt ja mitte kellegi spetsiifilise inimese eripärasid arvestades). Niisiis veelkord – mitmenda nädala mitmendal päeval mis kell ma peaksin välja selgitama, mis asendis mu laps on? Ja mispidi olemine mida tähendab? Ühesõnaga, töötage selle mõtte kallal veel natuke…

Rasedad naised peaksid sööma kahe eest. Selle mõttevälgatuse taga on ilmselt keegi, kes leidis raseduse näol hea vabanduse õgardama kukkuda. Ja tõenäoliselt nüüdseks piinleb lisakilode käes, millest kuidagi vabaneda ei õnnestu. Või on “ma söön nüüd kahe eest” tõesti lihtsalt üks selline nunnu lause, millega kellelegi oma rasedusest teada anda. Ainult et mõni tola võtab seda tõe pähe ja kühveldabki üheksa kuud head-paremat näost sisse. Eks see on selles mõttes aeg-ajalt mullegi hea eneselohutus, kui ikka on isu, kuigi aju juba ammu sireeni annab, et aitab! Nii et kuigi tegu on müüdiga, siis seda ikkagi juhtub, teate. Ka tugevamad peavad mõnikord isude taha pugemiseks sellele lollakale mõttele alla vanduma 😀

Suurem beebi – parem beebi. Kui guugeldada “laste keskmine sünnikaal” ja otsingutulemusena leitud juhuslikust artiklist lugeda kellegi lugupeetud ämmaemanda arvamust, et ideaalis jääb beebi sünnikaal 2,8-4 kg vahele, siis… Ole hea, mine kõnni lähimasse Selverisse, Prismasse või Maximasse – mul vahet pole -, vali puuviljaosakonnast üks suvaline jurakas arbuus, käi kontrolli selle kaal üle ning kui see jääb eelpool antud kaaluvahemikku, siis võta üks sekund ja mõtle korra. Kas ikka on nii, et sa tahad ülaltoodud lausesse uskuda? Mina näiteks ei taha. Ma tahaks heal juhul 4 kg pehmeks keedetud spagette sünnitada sellise väite peale, aga KINDLASTI mitte päris väikest inimest, sest see tundub päriselt ka õudne. Seda ka siis, kui ma ei hakka väga süvitsi keskenduma, et kuidas ta ikkagi sealt täpselt välja mahub. Nii et isegi kui tegu pole mingi napaka rahvatarkusega, siis… Palun hoidke see endale  😀

Tumeda õlle joomine soodustab rinnapiima teket. Mõned lõigud ülevalpool sai juba puust ja punaseks tehtud, et alkohol on out. Kuigi tõele au andes – see oleks täpselt sama hea võimalus mingi juhusliku “tarkuse” taha pugeda, et ebatervislikke tegevusi harrastada, nagu kahe eest söömise väite puhulgi. Ma arvan, et kes tahab üle süüa, see sööb ja kes tahab alkoholi tarbida, küll seegi mõne rinnapiima või neerude puhastamise jutu leiab, et südametunnistus vähem kripeldaks, kuni ta joob.

Käsi ei tohi pea kohale tõsta — laps võib nabanööri takerduda. Laps võib nabanööri takerduda hoopis oma siputamise ja keerutamise ja trallitamise tõttu. Kusjuures see, kui pikk on nabanöör, ei sõltu ka mitte millestki muust kui geenidest. Ehk et taaskord miski, mida põlvest põlve edasi pärandatakse. Kuna minul ja Renel õnnestus end emaüsas mitte üles puua, on mul väga tugev lootus, et ka meie laps oma kukerpallitamised ilma selleta tehtud saab. Käte tõstmisest nii palju, et kuigi ma aknaid tõesti ei pese ja raskeid asju ei tõsta (eriti mitte peast kõrgemale), siis sellised tegevused nagu juuste pesemine ja nõude võtmine kõrgelt kapist on vältimatud, nii et olen sunnitud sellesse müüti üsna leigelt suhtuma. Eriti kui vastupidisel juhul jääksid mul isegi lilled kastmata, kähmakas nagu ma olen.

Enne sünnitust ei tohi lapsele asju muretseda — nii võib ära sõnuda terve sünnituse või tulevase lapse tervise. Ma usun, et enne kui laps on sündinud, ei tohi tema voodit tuppa tuua. Juba ütlesin Renele ka, et kui laps on sündinud, siis voodi hankimine on miski, mille tema peab siis hästi kiiresti ära korraldama. Või kui meil on see ikkagi varem ära ostetud ja kuskil hoiul, siis alles peale lapse sündi võib selle koju viia. Küll aga kõik muud asjad on minu meelest mõistlik ikka valmis varuda. Või mismoodi? Toon lapse koju ja esimesel päeval pakin ta pabertaskurätikutesse? Kuni mul on ükskord aega poodi minna ja mõni riie hankida? KUI on, eks. Kuigi üldisemas plaanis olen ma tegelikult vist selle mõtte pooldaja, et väga varakult asju sahmerdama ja kokku ostma hakata on küll nagu miskit sorti ära sõnumine. Miks muidu on mul üle poole raseduse juba läbi, aga ei ühtki helesinist sokikest või mõmmidega mütsikest meie majapidamises – just selle sama asja pärast. Ent päris nii, et ma tähtaja lähenedes üleüldse mitte midagi ei hangi, vaid vaikselt kodus jalgu kõlgutan ja muretult septembri algust ootan – see tundub küll täiesti põhjendamatu elu raskeks tegemine.

Ei tohi juukseid lõigata. Veel ei tohi varbaküüsi lõigata, sest muidu need äkki ei olegi nii pikad enam, et järjest paksenevale rasedale tasakaalu juurde annaksid. Samuti ei tohi juukseid kammida, sest see põhjustab lootel stressi. Kuidagi kindlasti põhjustab, eks? Enamus asju põhjustavad ju? Pesu pesemist tuleks ka vältida, sest mustades riietes on nii palju lapse arenguks vajalikke baktereid. Üleüldse oleks kasulik igasugune hügieeni ja enese kasimisega seonduv maksimaalselt maha jätta, sest kui kallis esiema kaunil ürgajal välja mõtles, et juuste lõikamine ja rasedus on ikkagi kaks kõige tihedamalt seotud teemat kogu universumis, siis neid tulekski eraldi toimetada. Kahjuks ei suuda mina oma nähtavasti väga piiritletud aju-jupiga isegi kõige suurema punnitamise järel välja mõelda, et miskuradimoodi see üldse saab mingi reaalne point olla. Juuksed ja rasedus noh. Aga võib-olla olen ma sisimas hästi paanikas lihtsalt, kuna ma käisin 21. detsembril juuksuris ju. Kui ainult keegi ütleks mulle, et mis täpselt sellest lapsel või minul halvemaks läks? Välja arvatud see, et soeng, mis ma lõigata lasin, polnud silmnähtavalt minu jaoks mõeldud 😀

Mida rohkem kannatab ema kõrvetiste käes, seda enam juukseid on tema tulevasel lapsel. Selleks pole absoluutselt kõrvetisi vaja oodata, et ennustada, missugune juuksepahmakas Rene ja minu lapsel olema saab 😀 Eriti kui vaadata lisaks ka meie vanemate ja vanavanemate noorusaegseid fotosid (nüüdseks on nende sassoonid kahjuks üsna jõuetuks jäänud võrreldes oma kunagiste hiilgeaegadega) 😀 Nii et kõrvetiste roll siinkohal, ma kardan, on üsna tühine, kuigi mul vahepeal esines neid jah päris tihti.

Kui isu on terava ja soolase toidu järele, sünnib poiss, kui magusa ja puuviljade järele, tuleb tüdruk. Praeguseks on 99% kindel, et minu sees kasvab üks väike poiss. Niisiis peaks mul olema isu soolase järgi, aga ma võin ainult oletada, et huvitav KUI naiselik poeg mul sünnib, arvestades magusakoguseid, mida ma sisse kühveldan. Literally nagu 😀 Alati kui ilma Reneta poes käin, siis koosneb vähemalt kolmveerand ostukorvi sisust saiakestest, kohukestest, kommidest, šokolaadist, jäätisest ja kõigest muust, mille puhul Rene mind tavaliselt natukenegi ohjeldada suudab 😀 Või siis teine variant – nagu elukogemus näidanud on, saab tõeks see 1%, mida ma oma meelest niisama sümboolsuse mõttes mainin igal pool, ja sünnib hoopis üks neiukene 😀 Selle toostiks lõpetasin minut tagasi Mõnusa Maiuse ja Kismeti söömise. Loodan vaid, et laps segasooliseks pole muutunud mu maiustamise peale 😀

Ta ei saa millestki aru ega tunne midagi. Konnasilm su suure varba peal ei saa millestki aru ega tunne midagi, aga väikese lapse kohta küll niimoodi öelda ei saa. Milline tulevane ema üldse nii ütleks? Sest isegi kui see pisike olend veel aru ei saa, millest ta aru saab või mida ta täpselt tunneb, siis kohe päris kindlasti ei tähenda see, et ma võin kõhuga vastu seina joosta, liitri viina peale juua ja siis kaks tundi saunas vihast leili loopida. Nii et ilmselge rumalus, aga sellest saab vist praegusel sajandil igaüks aru, kelle IQ on vähemalt natuke suurem kui ta jalanumber…

Kuna kell on juba pool seitse õhtul ja ma pole veel teki alt pidžaama seest välja saanud, hoolimata aknast kostvast linnulaulust ja palavast päikesest… Ühesõnaga ärkan üles lõpuks 😀 Ja loodan, et selline kuradi nali enam nii pea ei kordu. Nagu mingi prügihunnik siin keset voodit oma paksu kõhu, šokolaadise suu ja krunniga 😀

PS! Eurovisioonil hoian pöialt Taanile! (:

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>
*
*