Millest puhkab lapsepuhkusel olev inimene?

/ august 2, 2014/ 0 comments

vacation

TÜNG! Ma ei kavatse pealkirjas olevale küsimusele vastamist isegi mitte kaaluda tegelikult. Sest kellel endal üks väike krutskeid täis amööb päevad läbi jala küljes ripub ja käigu pealt mini-sigadusi toodab, need nii rumalaid asju üleüldse ei küsigi. Küll aga põgusalt puhkusest.

Hiiumaa pole suviti mitte NAGU paradiis, vaid päriselt ka paradiis! Eriti kui mu igapäevaelu möödub tolmuses lärmakas Tallinnas väikese titega tegevust otsides. Nii et kohe kui Heltermaa sadamas laevalt maha sõidan, hakkab aeg natuke teises taktis liikuma kui ta seda mandril teeb.

Hetkeks tundsin end vurlena ühel hommikul, kui salatipeenra ääres seisin ja hämmeldunult vaatasin, et “näe, frillis…kasvab siin niimoodi…kui lahe”.
Aga kus mujal üks köögivili kasvama peaks, kui mitte PEENRAS? Võta kokku end, Pille!
Linnas elamine teeb inimese ajuga ikka imelikke asju.

Puhkusel olles seadsin endale eesmärgiks vähem arvutiekraani vahtida ja rohkem raamatut lugeda; vähem vingus näoga varju otsida ja rohkem aega päikese käes veeta; kõrvaklappidel veidi hinge lasta tõmmata ja selle asemel rohkem vaikust kuulata (linnaelust kurnatud kõrvadele täielik luksus). Ujumas käia, palju jalutada ning võimalikult palju värskeid asju süüa.

CAM02554~2

Kuna sain puhkust ka oma jõledast gaasiahjust, siis olen juba jõudnud paar korda ignoreerida kaeblemisi teemadel “rannavorm” ja “kalorid” ning siinset normaalselt toimivat ahju käiata. Iseasi kui tervislik/mõistlik/figuurisõbralik see keset päevitushooaega tõesti on, aga kes see jõuab muretseda kogu aeg.

CAM02571~2

Untitled

Aga et kogu asja mitte üle idealiseerida, siis:
Kuradi parmud!
Kuradi sääsed!
KURADI herilased!

Terrassil uimaselt sumisevaid mesilasi olen isegi (suure eneseületusega pooleks) aktsepteerima suutnud hakata. Küll aga kõik, kes mu vere järele janunevad või niisama pulli pärast sitta tahavad keerata (khm, herilased), nende vastu puudub mul vähimgi sallivus. Eriti kuna ma kõigist neist hammustustest juba naeruväärselt laiguline ja paistes olen.

Vaatasin, et blogrollis ilmuvad järjest teemad, millega kattuvad mustandid mul endalgi ootel on. Niisiis Kauri kördi-majandusest ja rohketest intrigeerivatest faktidest minu kohta kuulete kunagi, kui seda enam teiste pealt kopeerimisena tõlgendada ei saa.

Lähen nüüd teen seda jumalikku mittemidagi edasi, millega juba nädal aega hõivatud olen olnud (:

0 Comments

  1. Ma absoluutselt naudin Sinu postitusi, mulle väga meeldib su stiil, postitused on lihtsad sisaldavad ideaalses koguses sarkasmi, eneseirooniat ja mõnusaid seiku igapäeva elust.

    Põhjus, miks ma kommenteerin on see, et mulle jäi silma sinu lapsevanker. Olen ise vaadanud sama mudelit, kuid pole leidnud kuskilt tagasisidet sellele. Kuidas sulle see vanker tundub, kas on vastupidav, lapsele ei puhu tuul hälli sisse, kuidas vedrustus on ja kas jalutuskäru osa on piisavalt suur? Ma oleks äärmiselt tänulik, kui viitsiksid välja tuua mõned plussid/miinused oma kogemustest lähtudes.

    1. Vankri kohta nii palju, et ma isegi ei leidnud selle kohta arvamusi, kui eelmisel suvel käruotsing täies hoos oli. Ei jäänud muud üle kui poodi kohapeale minna ja oma käega järgi katsuda. Ja sobis! Ning aastase kogemuse põhjal võib öelda, et meie oleme selle ostuga absoluutselt rahul! Ma ei ole mitte ühegi hange pärast talvel põdema ega lörtsist läbi rühkimiseks erilist jõudu kasutama pidanud. Vankri rattad on lihtsalt niivõrd suured, et sõidavad sujuvalt kõigest üle ja läbi.

      Vankri avause saab praktiliselt täiesti kinni panna, nii et pigem on tekkinud mure, et kas laps õues magades ikka piisavalt värsket õhku saab 😀 Mitte kunagi pole olnud probleemi sellest, et tuul talle peale puhuks vms.

      Vedrustus on samuti super hea, kui siis võiks natuke viriseda selle üle, et hästi palju on plastikust osi, mis pika peale nagisema hakkavad. Ent see võib vabalt olla sellest, et ma praktiliselt iga päev kolmandalt korruselt alla ja pärast tagasi üles tuppa sellega ronin, nii et vankri hellale kohtlemisele suuremat rõhku ei pööra. Aga laiali lagunenud see veel pole ja ei terenda ka kusagilt niisugust ohtu.

      Jalutuskäru osa on meil kasutuses alates talve lõpust ja ka selle suhtes mul mingeid pretensioone pole tekkinud.

      Ainult turvahälli me koos vankrikomplektiga ei ostnud, sest vot selle koha pealt jäi Tako mu jaoks natuke ebausaldusväärseks. Muus osas jagan vaid kiidusõnu ja soovitan seda vankrit üsna julgelt!

      Ning suur aitäh sulle armsa komplimendi eest! 🙂

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>
*
*