Mis selle lapsega peale hakata…

/ november 30, 2014/ 0 comments

Sellisel aastaajal nagu praegu, mis pole enam sügis, aga pole veel päriselt talv ja vihma sajab, aga miski lume moodi asi on ka maas, tundub koos aastase lapsega esmapilgul võimatu midagi toredat ette võtta. Midagi, mis päriselt ka lõbus on. Meie kuti puhul on muidu iga õuekõlbuliku ilma puhul alati kindla peale minek see, kui ta kuskil mängulatsil kiige sisse istuma torgata ja põhimõtteliselt pole tal õnneks muud vaja. Hea küll, veidi hoogu nõuab ta ka. Aga isegi sellele lihtsale ja omast käest võtta variandile tõmbab kriipsu peale õues valitsev olukord. Mis siis teha?

Kuna ilm on viimasel ajal täiesti ühest äärmusest teise, aga lapse energia tuleb ikkagi kuidagi ära kulutatud, siis ragistasin viimastel päevadel kõvasti pead. Sest kaua sa kodus ikka ühtesid samu mänge mängid, samu raamatuid sirvid, samu klotse kuhja lapid. Kopp tuleb ette, isegi nii pisikesel inimesel nagu Kaur. Tegelikult ERITI nii pisikesel inimesel! Mina võiksin täitsa vabalt kaheksa tundi jutti diivanil lesida ja kõik oma vajalikud toimingud horisontaalasendis tegemiseks mugandada.

Neil päevadel, kui Rene Saksamaal oli, avastasin, et asju, mida ma koos Kauriga teha saan, on vist palju rohkem kui ma siiani olin arvanud. Ilmselt oli innustust kodust välja saada justnimelt sellepärast rohkem, et poleks aega mõelda, et esimest korda täitsa kahekesi oleme ja lausa rohkem kui üks päev. No ma olen peale rasedust veits “memmekaks” muutunud, andke andeks 😀 Aga tagasi teema juurde tulles, siis näiteks ükspäev käisime koos Kauri sõbra Kuldari ja tema emmega mängutoas. Hüppasime batuutidel ja lasime liumäest alla ja vurasime igasugu pisikeste sõidumasinatega ringi ja ehitasime klotsidest abstraktseid majakesi jne. Kõige selle juures ei tundnud ma mitte kordagi, et kuidagi imelik on. Hoopis tore oli ja mis kõige tähtsam – Kaur oli sellest karglemisest kokkuvõttes nii väsinud, et kodus tarvitses mul ta vaid vannist läbi ja pidžaamasse pista, kui ta juba magas. Iga ema rõõm! Mängutoa ainuke miinus oli üks Kaurist oluliselt vanem poiss, kes tal käsi üritas väänata ja näpistada, natuke jõudiski mõlemat teha, enne kui ma vahele hüppasin. Poiss vist arvas, et ma ei näe mis toimub, aga õnneks nägin. Sellised väänikud on põhjus, miks ma mitte ilmaski niimoodi šoppama ei läheks, et lapse “kaelast ära” kuskile mängutuppa aega parajaks tegema jätaksin. Nii väga pole mul küll kunagi poodides vaja käia – kuitahes tühi see riidekapp ka ei tunduks -, et lapse kaasa pean vedama ja siis kusagile omapäi tegevust otsima, kellegi kiusata või ise teisi kiusama jätma, sest tal on igav ja tal pole kellegiga koos mängida. Igatahes muus mõttes oli mängutuba tore vaheldus!

Järgmisel hommikul avanes aknast taas üsna trööstitu pilt ja teadsin, et jälle on mingit ideed vaja. Kuiväga ebaloogiline see ka ei tundu, siis käisime hobusega sõitmas. Vabaõhumuuseumis ja hobukaarikuga, kui täpne olla. Kuigi see tegevus oli ju õues, siis oli ikkagi toredam kui lume-liiva-plögasel mänguväljakul aega surnuks lüüa. Sõidust nii palju, et Kaur oli esimesed paar minutit haudvaikne, põrnitses umbusklikult seda, mis talle parasjagu kätte paistis – peamiselt hobuse taguots -, ning otsustas peale veidikest juurdlemist, et ju see üks mää on. Nii ta seal istus ja määtas ning mina muudkui naersin ta üle, vaidlesin ja selgitasin, et ei ole mää, hoopis hobune on. Lõpuks andis ta alla, aga ainult seniks, kuni tema pisikeses peakeses uus mõte välgatas, et kui mitte mää, siis auh vast ikka on. Ja “solvangud” hobuse suunas jätkusid pea-aegu katkematu jadana kuni sõidu lõpuni 😀

Minu viimaste päevade kogemus ütleb seda, et lapsega koos tegevust otsides võin ma sattuda üllatavalt huvitavatesse kohtadesse tegema päris huvitavaid asju. Vaevalt et ma omapäi kumbagi eelmainitutest oleks viitsinud ette võtta, sest nagu öeldud, enda igavuse peletamiseks piisab teinekord (loe: enamasti) puhtalt arvutiekraanist. Mis on päris nõme. Seda enam olen rõõmus, et Kaur järjest rohkem asjadest aru saab, sest tegelikult tunneme igasugu põnevate ettevõtmiste üle rõõmu me kõik võrdselt. Kusjuures hästi suur osa sellest, mis innustab koos lapsega igale poole minema, on isegi veidi omakasupüüdlik. Näiteks see üleeilne – ma ei mõelnud Vabaõhumuuseumi poole sõites, et “oh – Kaurile kindlasti meeldib seal väga!” Või no muidugi ma lootsin, et talle pakub see uus kogemus põnevust, aga veelgi enam mõtlesin, et “ma tahaks ta emotsiooni näha!” Mina tahaks näha, kae nalja. Täpselt sama tunne oli viimane kord koos temaga loomaaeda minnes. Et tahaks talle järjest kõik loomad ette näidata ja siis tema üllatumist ja hämmeldust ammutada. Ma võin käia ükskõik mis minu jaoks käidud ja nähtud kohtades puhtalt tema emotsiooni nimel. Muidugi on positiivsete emotsioonide eelduseks see, et Kaurile ikka meeldivad need tegevused, mis me välja mõtleme ta jaoks, aga vot sellest tundest, kui mu oma laps midagi elus esimest korda näeb või millestki vaimustub, ei saa mul ausõna vist mitte kunagi küllalt!

Kusjuures, Kaur on viimastel päevadel olnud täpselt ühtmoodi hämmingus oma esimese bussisõidu, oma esimese hobusesõidu ja oma esimese juuksuriskäigu üle – silmad punnis ja suu ripakil 😀 Juuksuris käisingi temaga puhtalt selle lootuse najal, et ta lihtsalt liiga hekkis on, et protesteerima hakata ning õnneks täpselt nii läkski! Kõik teised kliendid muudkui kiitsid, kui tubli ja armas ta on ning juuksed said lõigatud vähem kui kümne minutiga. Korra küll kiskus huul kulpi ja lõug natuke värises, aga tegelikult oli ta ikka super tubli, sest ta oleks võinud vabalt sealt toolilt plehku panna, kusagil nurgas tihkuda, kuni loobumisvõidu annan ja koju ära tulen temaga. Või näiteks põrandale vibusse visata, miks mitte, aga ta oli isegi hoolimata alanud uneajast väga leplik ja lahe. Muidugi juuksurile ka ainult kiidusõnad, nii et kui keegi oma lapsele juuksurit otsib, siis Kaunis Kaunimaks ilusalongis on üks imetore juuksur Elle, kelle juurde ma Kauriga kindlasti ka järgmine kord lähen, kui tal lokid nägemist hakkavad takistama.

20141128_105107~2

20141128_142910~2

 

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>
*
*