Nonii, mis nüüd saama hakkab?

/ oktoober 3, 2014/ 0 comments

Ma olen viimasel ajal kogu aega hullult väsinud. Täna avastasin, et pea, mis mul umbes viis korda terve elu jooksul valutanud on, ehk siis praktiliselt mitte kunagi, valutab juba teist päeva järjest. Lisaks on mu näonahk totaalselt kohutavaks muutunud. Kuigi ma olen ilmselt üks neist inimestest, kellel puberteet näos mitte kunagi otsa ei lõppe, siis see mis praegu toimub, on isegi minu jaoks liig.

Ja veel – juba väga mitu päeva olen õhtusööki tehes päevale tagasi mõeldes avastanud, et ma polegi peale hommikukohvi ning paari võileiva mitte midagi söönud. Samas näljatunnet üldse pole ja isegi kui toit valmis saab, söön ma pigem sellepärast, et “midagi ju peab sööma” kui et silmanägemine näljast virvendaks. Aga see ei saa ju päris okei olla, kui päevade kaupa isu pole? Või kui on ainult šokolaadiisu?

Üritasin kõike seda asja kuidagi niimoodi guugeldada, et esimese vastusena kohe mingit ülidramaatilist “sa hakkad iga hetk surema” ei tuleks. Lõpuks kui olin juba paar tundi erinevaid toitumisalaseid portaale ringi seigelnud, jõudsin jube nõmedale järeldusele: mul ongi vist vaja oma toitumisharjumusi natuke kuni natuke rohkem korrigeerida. Alustuseks muidugi kõike neid spargli- ja oomegakolm jutte lugedes tekkis innustus juba hommepäev kapist jahu ja suhkur manala teed saata, aga no katsun realist olla. Kui minusugune saiakeste- ja šokolaadihull üldse kuidagi ebavajalikest asjadest loobuda suudab, siis ainult samm-sammu haaval.

Niisiis, täna hommikul jõin kohvi ilma suhkruta. Polnud üldse nõme kusjuures. Üritangi esialgu hoiduda suhkrust, nisujahust ning üleüldse rafineeritud toiduainetest ja eks siis käigu pealt harin end veel. Võib-olla mingi hetk, kui ma suudan nii tubli olla, asendan kohvi näiteks rohelise teega, oleks lahe.

Kusjuures 24h tagasi polnud mul isegi täpset aimu, mida tähendab “rafineeritud”:

“Võtame näiteks riisi. Oma naturaalsel kujul on riis pruuni värvi. Pruuni värvi annavad riisile idu ja kliid mis rafineerimisel eemaldatakse. Järgi jääb vaid riisitera “jahune” osa ehk endosperm. Kogu probleem on selles et kõik see väärtuslik asubki idus ja kliis. Idud sisaldavad olulisi vitamiine, mineraale ja õlisid ja kliid e-vitamiini, fütosteroole ja kiudaineid. Seega valge riis, mis poeletil on vaid tühipaljad tärklis. Tärklis muutub lagunedes meie organismis limaks, mis on paljude tõsiste terviserikete põhjustajaks.” (www.minutervis.ee)

Sellist lisaainetest puhastamist tehakse loendamatute toiduainetega, mis kõik igapäevaselt meie toidulaual olemas on: valge jahu, valge riis, valge suhkur, valge pasta jne. Ühesõnaga jõhkralt palju (rämedalt öeldes) paska, mida me iga päev toidu nime all tarbime. Kuigi organism saab neist asjadest võib-olla ainult ebavajalikku ja ainus, mis neis head, on maitse. Mitte eriline win seega.

Ma arvan, et kuigi tunduks loogiline, et tervisliku(ma)lt toitumisega alustamine peaks olema üks hiigelsuur kannapööre, siis tegelikult on harjumuse jõud ilmselt natuke liiga tugev, et see kõik ühekorraga maha murda. Ja mõnetunnise lugemise põhjal polegi vist mõtet mingeid kardinaalseid elumuudatusi teha ma arvan. Nii et võtan endale selle nahhaalse voli ja alustan eriti step by step. Äkki siis vähemalt mõni tervislik harjumus ajab sügavamad juured alla. Ja ei, ma ei räägi endiselt üksi kodus kõhulihaste vihtumisest ega YouTube-i saatel bodybumpimisest. Hulluks pole ka vaja minna 😀

Pilates

Kehakaalu jälgimisse ma kusjuures väga tõsiselt ei suhtu, sest minu jaoks on oluliselt tähtsam üldine enesetunne ja see, et peeglist mingisugune vinniline 15-aastane vastu ei vahiks. Kaalu meie majas üldse pole ja puudust ma sellest ei tunne, ainult raseduse ajal natuke tundsin. Täpselt samuti pole ma ealeski ühtki dieeti isegi mitte alustanud. Praegugi arvan, et kui ma tõesti suudan oma magusasõltuvuse murda ning vähemalt mõned tervisliku toitumise tõekspidamised omaks võtta, on see juba päris hea algus ja võib-olla alles siis on mõtet rohkem süveneda. Ei hakka mingit liblenärijast fitnessi-pifi illusiooni looma, see on kergelt öeldes ebareaalne. Sest ma võin küll ju kohe praegu välja hõigata, et “järgmised kuu/aasta/terve igaviku hoidun KÕIGEST vähegi ebatervislikust” ja hakkan ökotoidu pailapseks, kes hommikuse pilatese kõrvale idukokteili lürbib, ent nii sinisilmsed lubadused on praktiliselt loodud vastu taevast lendama. Seega esialgu vaid arglikud lubadused iseendale, et kõik, mille ma läätsede vastu vahetan, on puhtalt mu enda heaks. Mitte karistus ega mingi nõme wannabe-punnitus. Ja äkki siis joppab ja ongi homme hommikul ka veel meeles, et suhkrutoosi ei näpi 😀

MjAxMy04ZmM4ZjYxYjc4ZjFhZjU4

 

0 Comments

  1. Toidulisandite peale ei ole mõelnud? Need ei asenda küll toitumist, kuid abiks palju 🙂 ja vedelal kujul omistab keha paremini toidulisandeid üldjuhul. Soovitan vett ka juua – ise olen vaadanud, et kui joon v ä h e m a l t 1,5 liitrit vett päevas, on enesetunne kohe parem ja mul aitas see veidi peavaludega ka. Mõtlesin, et jagan oma mõtteid, mis mul tekkisid seda postitust lugedes 🙂

    1. Vett joon ma küll päris palju, iga päev ikka üsna kahe liitri ligi. Ka toidulisandeid olen mingi aeg tarbinud, küll aga tableti kujul. Aga eks ma nüüd oma “idumajanduse” kõrvale võtan selle teema üles jälle ja uurin parimaid variante, aitäh meenutamast! 🙂

  2. Kui rasedus on välistatud, siis ilmselt tõesti aitab toitumise muutmine (räägib see, kes iga päev mõtleb, et tuleks tervislikumaks hakata, aga ei suuda seda teoks teha, ehh).

    1. Noh, mingit näljutamist ei toimu, nii et ma oletan, et ka rasedale sobiks selline toitumine. Kuigi lapseootel ma hetkel tõesti pole ja kui nüüd eelmise raseduse ja selle toitumisvaevuste peale mõelda, siis ega see, mida rase inimene süüa saab, väga palju tema enda otsustada polegi alati 😀 Aju tahab läätsesuppi, aga kallutad pelmeene ja suhkrukringleid sisse. Vähemalt minul oli umbes nii ekstreemne see asi 😛

  3. Tuttav teema 🙂 Mina alustasin kaks nädalat tagasi sama asjaga. Ei joo kohvi ega karastusjooke (Coca-Colat pole juba aasta otsa joonud), ei söö saiakesi, komme, kooke ja šokolaadi, ei nuudleid ei riisi (valget), ei saia… Kaks korda olen libastunud…või siis kolm 😀 esimese nädala lõpus murdusin ja sõin tükikese šokolaadi. Täna murdusin ja sõin neli tükikest tumedat šokolaadi, aga kohvita olen olnud juba kaks nädalat. Joon igast huvitavaid taimeteesid. Süvahavva teed on väga head. Hommikuti joon “selge pea” või “elujõu” teed ja õhtuti rahustavat teed, mõnus. Kohviigatsus on küll, aga ma veel ei anna alla 🙂 Esimesel nädalal oli viis päeva meeletu peavalu, mida ükski tablett ära ei võtnud. Ilmselgelt olid mul kohvi ja šokolaadi võõrutusnähud 😀 Lugesin selle kohta ka netist. Aga nüüd, teise nädala lõpus, on tunne hea. Edu!

    1. Sa oled reaalselt 500x tublim kui mina! Palju palju jõudu endale kindlaks jäämises! 🙂

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>
*
*