Oeh…

/ mai 30, 2014/ 0 comments

On hommikuid, kui ma ei tahaks teha muud, kui hambad puhtaks pesta, kohv sisse tõmmata, viisakad riided selga ajada ning kuskile ära minna. Kuhugi, kus ma saaksin magada ja lihtsalt üksi olla. Mõnikord, näiteks täna, kui ma hommikul poole viieni Kauriga vägikaigast vedasin, et ta magama jääks. Peeglist paistab, nagu oleks mind millegi seest välja oksendatud. Otsustasin, et ei hakka end korda siluma, et Rene ka ikka peale tööpäeva näeks, kui räbal päev mul on olnud.

Ma ei tea, miks mind iga kord süütunne tabab, kui ma räägin, et vahel on raske? Selline tunne, et ei tohiks nagu lasta välja paista väsimusel ja tüdimusel. Jah – mõnikord ma olengi tüdinud. Mitte Kaurist, küll aga sellest, kui rõõmsalt hommikukohvi nautimise asemel mulle hirsiputru näkku puristatakse, et mu juuksed pole juba kaks päeva krunnist välja saanud sirutada ja kurat võtaks – et ma terve öö ühe külje peal pean magama, sest kohe kui ma söandan hr Diktaatorile selja keerata, hakkavad tal sensorid tööle ning siis ei maga enam me kumbki. Mõnikord, mitte kogu aeg. Päevad pole vennad noh.

Teistel päevadel on tore, saab nalja, kõik läheb muretult, Kaur magab terve öö oma voodis ja isegi mu selg ei valuta. Täna lihtsalt pole “teine päev”.

Positiivse külje pealt – Kaur õppis selgeks oma elu esimese sõna! Ta oskab öelda “aitäh”. Kuigi selle sõna tähendusest pole tal ilmselgelt vähimatki aimu, nii et tänulikkuse väljendamise asemel sirutab ta hoopis oma käe, et ma talle peopessa musi teeksin. Lahe on ikkagi, et ta muudkui korrutab seda, endal professori nägu peas – igaüks, kes on ta kriipsu-suud näinud, teab millest ma räägin. Maksimaalselt tähtsana tunneb ta end siis, kui ennast millegi najale püsti vinnab, arglikult ühe käe lahti laseb ning siis ise võbeledes “atähh-atähh-atähh-atähh” tulistab, kuni mingi hetk unustab, et tegelikult ta seista veel ei oska ning laseb mõlemad käed lahti. Noh, sellele järgneb see, et ma teda kusagilt kapi alt või diivani vahelt kokku käin korjamas, kuhu iganes ta parasjagu külili käntsatab nagu väike makrell. Ja siis kõik otsast peale.

2014-05-06 18.39.14

 

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>
*
*