Edited: Suhkruvaba elu kestis täpselt ühe päeva

/ oktoober 5, 2014/ 0 comments

Ma pole selleks loodud!

Mitte ükski inimene ei peaks sellisel brutaalsel moel piinlema! 😀

Teise päeva õhtul ehk täna, kui olin juba pea-aegu kaksteist tundi järjepanu magusa peale mõelnud, ütlesin Renele, kes parasjagu poes oli, et “too palun üks šokolaad ka”. Õigemini poetasin oma murust madalama hästi äbariku šokolaadikese poenimekirja lõppu, et see liigset tähelepanu ei pälviks.

Jõudsin tõdemuseni, et isegi kui ma oleksin nädala ära punnitanud ilma šokolaadita, siis täiesti kindlalt oleks olnud välistatud, et nii jääbki. Ma kardan, et saiakestest ka lõplikult loobuda ei suuda. Ega oma värskelt avastatud maailma kõige moistimast šokolaadikoogist.

Idusid, läätsesid, kaunalisi, juurikaid ja muud ma kapist välja ei viska, vaid anna armu ja jätkan nende kasutamist. Siinkohal olgu õnnistatud internet, kust absoluutselt iga vähegi olemasoleva toiduainega mõne maitsva retsepti leiab.
Täna tegin näiteks köögiviljakotlette, aga et liiga sadistlik poleks (rõve ju, ainult juurikad), siis panin juustu ka sisse, mis oli juba kerge libastumine vist? Igatahes head olid.
Üleeile tegin suhkruherneste, mungaoa idude ja ingveriga kanafileed – ei ühtki halba sõna! Tunne oli uhke, nagu oleksin sitast sepikut meisterdanud, kuigi reaalselt ei peaks üks inimene end ju erilise sangarina tundma, puhtalt seetõttu, et vahelduseks pahna asemel midagi tervislikumat kokkab.

Kusjuures üks positiivne tähelepanek ilmnes küll: Neid krõmpsuvaid rohelisi asju toidu sisse smuugeldades saab kõht nii salakavalal moel täis, et see ei lähe punni nagu tavaliselt, teate küll, see jõulusöömingu tunne, et peaks kusagil diivani veerel ägisema. Samas nälg kaob täielikult. See on väga väga mõnus variant. Mul on muidu alati kõht õhtuks kuidagi ebamugav nagu õhupall, viimasel kahel päeval olen sellest murest täiesti prii olnud!

Kokkuvõttes sain teada, et esiteks, ma olen selgrootu ussike 😀
Teiseks, lähiajal võtan ette läätsed ja valmistan neist midagi nii head, et Rene mind juba üsna varsti anub, et ma just seda toitu uuesti teeksin 😀 Ehk et igavatest tervislikest toiduainetest on päriselt ka võimalik hõrgutavaid asju vaaritada. Kuigi kahjuks mitte päris nii hõrgutavaid, et ma salaja moosipurgi kallal maiustamas ei peaks käima, kui endale magusakeelu olen pannud.
Ning isegi kui keegi mind enam kunagi tõsiselt ei võta (mul on endal küll kerge luuseri tunne praegu), siis ma vähemalt ÜRITAN edaspidi toitumise osas püüdlikum olla. Süüa rohkem kui ühe korra päeva jooksul, mitte õhtul kell kümme rasvast praadi või rammusat pastat, vaid normaalsetel kellaaegadel normaalset toiteväärtust omavaid asju.

Praegu lõpetasin hirmkoormava “dieedi” lõpu tähistamise suure Fazeri ja pokaali veiniga, nii et selleks korraks kõik. Homme ostan uue peitekreemi, siis on näonahamured ka põhimõtteliselt murtud.
Nali.
Ju jään pubekaks.

Kaurist nii palju, et ta oskab nüüd kõndida. Lisaks oskab ta mulle kätte maksta, kui ma teda potile meelitada üritan. Üks sorts pissi läks potti ja vastutasuks sain igast toast pabulaid kokku korjata. Ta on nagu kass – survestad teda tegema midagi, mis tema vaba hinge piirab ja pikema ootamiseta saad halastamatu kättemaksu osaliseks 😀 Mina tema potitamist igatahes rohkem üksinda ette ei võta, vähemalt mitte esialgu. Sest isegi kui muud vahet pole, siis vähemalt seltsis segasem sitta rookida.

Edit: Õhtul käisin Hessist ka läbi. Kui juba siis juba 😀

image7

0 Comments

  1. Oh… Mina tellisin hirmkalli treening- ja toitumiskava. Pidasin vastu täpselt nädala. See oli siis eelmine aasta 😀 Pean vist nüüd uuesti käsile võtma. Point on korralikus söömises, “miljon” korda päevas. Mina söön ainult korra, õhtul.

    Minu poika sortsutab potist kauge kaarega mööda. Ta istub potil ainult mähe jalas, kui see ära võtta, siis poetab oma pissi kuskile mujale. Lemmik koht on diivan. Üks hommik kiskus omal mähkme jalast ära ja lasi suure kaarega vaiba täis. Ise oli nii rahul ja pani voodisse tagasi 🙂

    Ta mul üldse laisk kui lohe ja minu “jõud” tast üle ei käi. Olen temaga hädas, kui mustlane mädas. Samas, pean vist olema see loll ja järjekindlalt suruma lihtsalt 🙂

    1. Ah ma arvan, et nii kaua see üdini tervisliku toitumise asi meeles püsibki, kui mingi teemakohane jutt silme ees on. Ehk et seni, kuni netist neid asju lugesin, vangutasin elutargalt pead. Kaks päeva hiljem (ehk täna) sõitsin juba McDrive-ist läbi nagu õige mees kunagi, nii et silm ka ei pilkunud 😀

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>
*
*