Ving ja hala
Mina ja lapsed oleme juba rohkem kui nädal aega vaheldumisi erinevate hädade käes vaevelnud. Kõige hullem on see, et isegi Lilianil on nohu ja köha. Neljakuuse jaoks on need mõlemad väga rasked asjad. Antikehad, miks alt veate?? Nii väikesele ei saa isegi mingeid rohtusid anda, ainult hanerasva määrida, inhalaatoriga auru teha, uneajaks küüslauku ja eukalüptiõli voodipäisesse panna, et tal nina läbi käiks.
Eile õhtul läks mul endal asi nii hulluks, et kell viis alanud lihasvalu päädis sellega, et õhtul kell üheksa diivanil siruli olin, kuussada vammust seljas, nelisada tekki peal ja tutimüts peas – NIIIII külm oli. Kusjuures alles hiljuti sain teada, et see külmatunne tähendab palaviku tõusmist. Kui 39,4 ajal ikka veel jääkülm oli, võtsin paratsetamooli. Ise mõtlesin, et huvitav, kui maailmas ravimeid olemas poleks, siis kas mina oleksin see weakling, kes gripi kätte maha sureks? No et looduslik valik või nii.
Igal juhul puhas õnn, et eilsel õhtul ja öösel, kui mul endal täiesti maailmalõpuline enesetunne oli, möödus Lili uni köhahoogudeta ning ta magas rahulikult. Samas nüüd täna, kui minul palavik möödas, on tal jälle täis tiisikus kallal. Isegi magada ei saa, ajab end oma köhimisega üles ja on üleüldse hästi rahutu.
Iroonilisel kombel on Rene, kes seoses suure kooli- ja töökoormusega alatasa kurnatud ja magamata, meist ainsana täiesti terve. Ainuke põhjus, mida ma sellele tuua oskan, on multivitamiinid, mida ta mõnda aega tarbinud on. Mitte miski muu ei selgita seda, et ta iga päev siin hädaorus saab viibida, ilma et talle midagigi külge hakkaks.
Peale eilset tahaks väga küsida, et kas NÜÜD on kõik? Hakkab ükskord läbi saama see laatsaret siin? Tõesti väga loodan. Kerge hirm on ainult selle ees, et kohe kui Kaur lasteaeda läheb ja seal paar päeva käinud on, toob ta jälle midagi uut koju ning hakkab kõik see asi otsast peale.
Lihtsalt…palun ei.
Ja kui ma siin juba kaeblemise soonel olen, siis: tellisime eile Kristiine Da Vincist toitu koju ja see on minu meelest ikka sulaselge mark, kui itaalia söögikohas ei osata Bolognese kastet teha. Spagetid olid esiteks jumala kuival, teiseks see vähene kaste, mida sinna oli pandud, oli hullult hapu ja kolmandaks polnud sel vähimatki tummisust. Pläss, nagu Rene kommenteeris, ja ma pean nõustuma. Peaks ometi mega basic asi olema sellises kohas… Vähemasti Tiramisu maitses hea, st pea-aegu sama hea kui see, mille ma ise viimati jõululaupäevaks tegin. Ainult nii palju kritiseeriks ka seda, et üheski normaalses söögikohas koogi ääretükke kliendile tegelikult ei serveerita, vaid need lõigatakse ära, kamoon.