Miks ma ei plaaninud end blogiauhindade jagamisel “üles anda”, kuid tegin seda siiski
Ma pole kunagi tundnud, et see siin oleks piisavalt blogi, et kusagil mingeid hääli noppida või kellegi lemmik olla. See on lihtsalt minu igikestev online plädisemine, nii et mis auhinnad, nalja teete või… 😀 Nii nagu iga harrastussportlane ei unista olümpiale pääsemisest, olen mina ka lihtsalt vaikselt nokitsenud siin, mõtlemata, et mis oh mis sellest kõik saada võiks! Umbes sellise tunde tõttu ei liikunud mu sees ükski närv, kui selleaastane blogiauhindade jagamine välja kuulutati (eelmisel aastal samuti ei liikunud ega aasta enne seda). Küll aga elan ma sellele kõigele väga kaasa ja hääletan alati oma lemmikute poolt, ehk et olengi end terve selle asja valguses alati pigem publikuna tundnud.
Peale Marimelli tänast postitust hakkasin mõtlema, et tegelikult mulle meeldib ikka VÄGA, et seda üritust korraldatakse ja oma passiivsusega ma võib-olla näitan vastupidist. Isegi kui ma enda meelest pole BLOGIJA, vaid lihtsalt inimene, kes…kirjutab blogi 😀
Kusjuures algusest peale ongi olnud hulk blogijaid, kes mingil põhjusel kogu asja boikoteerivad. Kuigi ka mina ei ole end varasemalt kirja pannud, siis pole selle põhjuseks kindlasti olnud ülbus või enda paremaks pidamine, vaid pigem vastupidi – tagasihoidlikkus ja tunne, et mul pole selle üritusega muud pistmist kui oma lemmikutele Suurtele Blogijatele kaasa elamine.
Küll aga tahan ma oma osalemisega anda selgelt mõista, et minu meelest on see algatus ei midagi muud kui ülikihvt! Ja ilmselgelt mida rohkem blogijaid osa võtab, mida suuremaks kõik see asi paisub, seda lihtsam on korraldajatel edaspidigi sponsoreid leida ning üritust elus hoida. Niisiis, kuigi ma ei tunne ka täna, et mu blogi oleks piisavalt päris või piisavalt suure publikuga, et kellegiga konkureerida, tahan ma anda omalt poolt selle kõige minimaalsema toetuse, mis on mu võimuses – aidata blogiauhindade jagamisel püsida.
Kellel veel mõte õiges suunas liikuma hakkas, siis suunduge ruttu SIIA, enne kui end uuesti ümber veenate.
Minu meelest peaks kõik aktiivsed blogijad ikkagi osa võtma. On ju ka alustavatele blogidele kategooria “uustulnuk” jne + seal saab päris palju uusi ja ägedaid tutvusi. Hea otsus! 😉
Ma ütleks kommentaari lõppu, et seal trehvame, aga ilmselt mitte… Ma siis suure tõenäosusega äsja sünnitanud 😀
Vot tegelikult on see “aktiivne” ka ainult pooltõsi minu puhul. Ma olen ikka väga hooti aktiivne. Aga see selleks, saan su mõttes aru ja olen ka seda meelt, et kellele antud üritus korda läheb – vahet pole kas publiku või blogija vaatenurgast, peaks seda kindlasti toetama, näiteks enda osalusega 🙂
Ja kuigi ma sundisin end neid lahtreid täitma, siis kohaleminek on vist too much ühekorraga, äkki järgmisel aastal 😀 Või undercover, hahha!
Vahva! Mis kategooria valisid? Mul on nii raske hääletada alati, sest enamik sümpaatseid blogijaid (kellest mitmed on ka päriselt tuttavad) kipuvad samades kategooriates kandideerima.
Ma ise jätan siiski sel korral vahele (kui just täitsa viimasel hetkel meeleolumuutust ei teki), aga mitte põhimõttelise boikoteerimise pärast, vaid ma lihtsalt kuidagi ei tunne, et peaks 🙂 Ei taha end hääletamiseks välja panna, ei taha mingit kajastust – lihtsalt kuidagi emotsioonituks jätab. Samas algatust kui sellist muidugi toetan ja on hea meel, et keegi viitsib ja tahab teha 🙂
Kategooriaga väga keeruline polnud – eluline blogi. Kuna ma kirjutasin ammu enne lapsi ja kirjutan tõenäoliselt ka peale seda, kui kumbki neist enam beebi pole, siis…tundus ainus loogiline variant. Arvamusblogi jaoks on siin natuke liiga vähe uusi põnevaid seisukohti ja arvamusi. Üleüldse on selles kategoorias liiga mitu väga tugevat tegijat, kellega enda blogi no ikka mitte kuidagi võrrelda ei suuda. Eluline blogi pole nii tõsine kategooria 😀
Ma arvan, et mõne aasta vahele jätmine on jumala okei, misiganes põhjustel. Ilmselt ma ise tunnen lihtsalt, et olen juba piisavalt kordi vahele jätnud, et hakkaks vaikselt ülbe boikoteerimise nägu minema see asi.
Minul on ka hea meel, et keegi viitsib ja et on tekkinud järjepidevus. Mitte, et tegime üks kord, oli fun, nüüd tehku keegi teine ja tegelikult see korralduslik pool kuhugi edasi ei arenegi. Praegu seatakse latt iga aasta aina kõrgemale ja see on minu meelest piisavalt tänuväärne, et ise ka üks minimaalne jõupingutus teha.
Ehh…ma panin ka ennast kirja 😀 😀 Ilmselgelt pole mul sellist lugejapagasit nagu sul või mõnel teisel blogijal, aga täiesti savi ju 😀
No mis hirmus PAGAS minul nüüd on, üsna tagasihoidlik statistika pigem. Aga lahe, et oma blogi ka kirja panid – seltsis segasem 😀 Kuhu kategooriasse end paigutasid? 🙂
Eluliste alla…vist. Ma nagu mujale ei kuulu. Samas võib-olla oleks võinud mingi uus tulija ka olla ☺
Aasta uustulnukas olemiseks oled sa vist natuke liiga saurusblogija 😀 Arvan ka, et eluline on parem variant.
Kaua aega küll bloginud, kuid ennast nö reklaamima hakkasin alles hiljuti. Lugejaid on juurde tekkinud veidi 🙂 Nii et…oleneb, kus vaatevinklist vaadata. Aga arvatavasti on nende mõte uustulnukast siiski see, kes on tõesti kaks päeva tagasi blogimist alustanud 🙂
Seal on jah see uus tulija see, kes a’la 2016 vms alustas blogimist.
Ma ei tea, kus sa muidu oma blogi nö reklaamid, aga näiteks siin:
https://www.facebook.com/groups/532620210166898/
on üks blogipostituste reklaamimise grupp, kus väga suur osa blogijaid koos 🙂
Oh ega ma nüüd megaselt ei reklaami. Ma olen lihtsalt kirjas 🙂 Siin:
http://eestiblogid.ee/ ja siis veel siin:
https://www.facebook.com/groups/298040806878592/
Uusi postitusi ma eraldi ei “upita” kuskil. Olen selline vaikne kirjutaja 🙂 Kes teab, see teab, kes loeb, see loeb 🙂
Okei, eks ma ise olen suht sarnane. Vahel harva kui sinna eelmainitud grupi seinale oma uue postituse panen. Üldiselt siis nendel teemadel, mis peale mu enda teisi inimesi ka puudutada võiks. Aga muidu samamoodi vaikselt omaette pigem.