Tag Archives: ebaõnn

Oktoober möödub narkoosi all

Oktoober möödub narkoosi all

Elu möödub hetkel kooli-nädalavahetusest kooli-nädalavahetuseni ja vahepealset aega täidab lisaks argielule pidev hambaarstitoolis lamamine. Võtsin selle (teise raseduse ajal pooleli jäänud) asja septembri lõpus uuesti ette ja eesmärk on enne jõule seljatada vähemalt esimene kohtumine ortodondiga. Kõik see on nii kaua kestnud, et mul pole viitsimist isegi mitte karta. Tahaks ainult, et viimaks midagi liiguks. Mitte hambad 😀 Protsess, noh. Ja kuigi selle teekonna lõpp on midagi nii

Read More

Täpselt üks müügigrupi-draama mul puudu oligi

Kui on miski, mis igal naissoost inimesel tuju tõstab, siis on see üks korralik ostuskoor. Kui õnnestub soetada ese, mille puhul tead, et see on veits (või eriti hea kui räiiigelt) rohkem raha väärt kui küsitakse, nii et natuke tekivad isegi süümekad müüja ees. Sisimas oled muidugi õnnejunnis, aga ei julge seda enne väljagi näidata, kui asja eest makstud ja see kodu kaitsvate seinte vahele ära toodud 😀

Read More

Kui laps tahab võimatut

Sünnipäevaks oli Kauril kindel soov saada just see pildil olev taksikoer. Olgu öeldud, et pehmed mänguasjad liigituvad minu jaoks täpselt selle mõttetu udrumudru hulka, mida ma oma koju kuhjata ei soovi. Aga tema sünnipäev ja tema soov, jäi nii. Nüüd on kohe-kohe käes jõulud ja Kaurilt muuseas uurides, et mis ta arvab, mis jõuluvana talle toob, olen juba paar nädalat saanud vastuseks, et jõuluvana toob suure rohelise

Read More

Sünnitusmajast otse lastehaiglasse

Sünnitusmajast otse lastehaiglasse

Kaks päeva peale sünnitusmajast koju saamist, hilisõhtul, valmistusime magamaminekuks, kui järsku enam-vähem maailma suurima ehmatuse osaks saime ning beebile hoopis kiirabi pidime kutsuma. Juhtus see, et istusime koos Renega diivanil, laps oli mu jalgade peal, vaatas rahulikult ringi ja siis ühel hetkel eikusagilt oksendas end üleni verd täis. Kaks sekundit ei jõudnud meile mitte midagi kohale ja siis saabus reaalselt maailmalõpu tunne, hirm, paanika. Ma päriselt arvasin, et

Read More

Just siis, kui ma arvasin, et mul on kõik kontrolli all…

Teate küll seda tunnet, kui 22. detsembril mööda kaubanduskeskust traavi lasete ja suurest härdast jõulutundest hoolimata tahaks mingi hetk jõuluvana, kuusepuud ja päkapikud takkapihta kõik ükshaaval rongi alla lükata, lihtsalt et ei peaks enam mitte hetkegi rohkem kinkide peale mõtlema. Aga sel aastal suutsin ma VIIMAKS, peale aastatepikkust eelneva stsenaariumi kordumist ja kordumist ja kordumist, osta pea-aegu kõik jõulukingid ära juba novembri alguses. Siiamaani olen sellest ootamatust ratsionaalsusest

Read More

Spontaansus on tarkade inimeste jook

Ma polnud isegi kindel, kas ma seda lollust siin jagada tahan, aga no kui muud kasu pole, siis vähemalt nii palju ikka, et ÄRGE KODUS JÄRGI TEHKE. Ühesõnaga. Läksime üleeile õhtul Kauriga vannituppa, et teda nagu ikka magamamineku eel veidi kasida, kui mu pilk ühtäkki juukselõikusmasinal pidama jäi. (Nõrganärvilistel mitte edasi lugeda 😀 ) Olgugi, et mul oli plaanis Kauriga järgmine nädal juuksurisse minna, tabas mind maailma

Read More

Abiellumisest ja pulmadest

See pole meil mingi argiselt aktuaalne teema hetkel. Küll aga on mind jäänud kummitama üks mõttetera ühe inimese suust: “Pruudi vanemad korraldavad pulmad ja kui pole võimalik vms, no mis siis ikka – ei abiellugi, lihtne. Kõik inimesed ei peagi abielluma.” Kui selline tõde päriselt eksisteerib, saame koos Kai ja Lindaga varsti Vanatüdrukute & Kasside Pansionaat OÜ asutada, sest võimalus, et meie vanemad kellegi meie pulmi kinni

Read More

Ma olen telefonita nii abitu

Ma olen telefonita nii abitu

Esimesel õhtul peale telefoni purunemist kooli jõudes avastasin, et mul pole ju aimugi, millises ruumis tund toimub. Tavaliselt viskan kiire pilgu telefoni kalendrisse ja juba tean. Kuid isegi kui viimaste päevade parim sõber Nässakas oleks nii palju akut elus suutnud hoida, et oleksin ÕIS-ist tunniplaani jõudnud vaadata – jah, internet on neil päevil luksuskaup -, siis ilmselt poleks ma suutnud puhtfüüsiliselt silmi piisavalt kissi ajada, et selle

Read More

Murphy teeb otsa lahti

Murphy teeb otsa lahti

No millal siis veel, kui mitte kolm päeva enne viimase emapalga laekumist võiks mu telefon ~10 sentimeetrise kukkumise järel katki minna? Murphy ei pidanud vist vastu ja tõmbas juba vähem kui nädal peale uue aasta saabumist oma pasaventika käima – LAHE! Kuna mu telefon on pooleteise aasta jooksul oluliselt hirmuäratavamatest kõrgustest maandunud, siis tundub praegune olukord eriti “not sure kas end teki sisse kurvaks rullbiskviidiks kerida ja nutta…või

Read More

On the third day of Christmas…pohmell

On the third day of Christmas…pohmell

Eile hommikul, samal ajal, kui Rene magamistoa ukse tagant ärkamise järel oma öise oksemaratoni selgituseks midagi kassiallergiast jahvatas – kuigi ilmselgelt oli süüdi alkohol -, tundsin mina end suurepäraselt. Väike (ennetav) kihisev tabletijook ja mul oli täpselt nii okei olla, nagu peale mõne siidri saatel veedetud õhtut peakski olema. Kuni kõik pöördus. Juba loetud tunnid hiljem kruttisin magamistoa radikal pea-aegu nupu küljest, aga ikka oli nii kuradi

Read More

Edited: Pagana süüteroosid!

Edited: Pagana süüteroosid!

Kui tuli esimene kommentaar, et mu valmistatud süüteroosid põhimõtteliselt jumalikud on, siis tundus kõik täiesti thumbs up ja paljulubav. Et ma polegi kogu nähtud vaeva ebaobjektiivsusest pimestatud, vaid need näevad tegelt ka ilusad välja. Vähemasti kui guugeldada “süüteroosid”, siis esmase kiire vaatluse põhjal ikka tugevalt üle keskmise. Noh. Nii ilusad kui ühed munakarpidest tehtud asjad olla saavad… Kas juba kumab läbi, kui närvis ma olen? 😀 Sest kuni tänase päevani pole mitte

Read More

Üleni halb nädalavahetus

Üleeile õhtul, samal ajal kui Rene valmistus meie Tallinna kodus magama minema, et ammuilma enne järgmise päeva algust Hiiumaale oma lapsepõlvesõbra matusele sõitma hakata, jooksin mina, Kaur ma-ei-mäleta-mispidi käes Rene vanemate majast välja ja hüüdsin kogu kopsumahu ulatuses appi, sest Kaur oli mu käte vahel lämbumas. Ma olin paljajalu, ümberringi valitses pimedus ja vaikus (ei tasu vist liiga vaiksel tänaval elada siiski) ning kedagi ei tulnud, mul oli

Read More

Juuksur. Once again.

Juuksur. Once again.

Kui juuksurist tulles juuksed nii siledad ja hästi lõhnavad poleks, siis ma võiksin käsi südamel öelda, et mingite katkiste otste vms pärast ma küll ei põeks. Miks? Sest TÄNA… 1) Ta pesi mu juuksed: 2) Ta föönitas mu juuksed: 3) Ta kammis mu juuksed: 4) Ta sirgendas mu juuksed, lõikas otsi ning kõige selle käigus kammis seitli täiesti valesse kohta…kas see juuksurite kutse-eetika vastu ei käi? Ma

Read More

Hakkame magama riidekapis

Meie kõrvalkorteris elas pikka aega üks vagur vanatädi, kelle olemasolust mul õigupoolest aimugi polnud. Mingi aeg see tädi kuidagi kadus sealt ära ning tema asemele ilmus üks perekond (kaeblesin nende üle juba siin). Neil on üks laps, null kodulooma ning meiega üks ühine sein, tänu millele on neil õnnestunud meie elu täiesti pea peale keerata. Kõik algas sellest, et nad peale kolimist veidi remonti tegid. Vedasime Kauri

Read More

Pill tuleb pika ilu peale

Pill tuleb pika ilu peale

Nii pea kui jõudsin eelmises postituses kurta, kuidas herilased mu suve rikuvad, sain tõestust, et veel polnud mul tegelikult midagi häda. Nad lihtsalt häirisid mind, aga otsest kahju hakkasid tegema alles nüüd, paar päeva tagasi. Viimati käisin Kärdla haigla traumapunktis, kui olin umbes viiene. Tol korral olin mingil ebanormaalsel moel suutnud hariliku pliiatsi endale kurku kinni kukkuda, nii et süsi jäi kusagile lihase sisse. Seda need arstid

Read More