Viimasel päeval kui Kaur enne jõule lasteaias käis, tuli ta sealt tagasi nohu ja mingisuguse ebamäärase köhaga. Ilmselt sai ka Lili selle pisiku külge ja nii olemegi me kuuest Hiiumaal oldud päevast karantiinis veetnud täpselt kuus. Kauriga väikesed õueringid on saanud teha, sest tal ei ole NII hull, aga Lili on vist küll otsast otsani tatti täis ja ragiseb ülekere. Sellel ei paista lõppu… Jõululaupäeva õhtusöögist sain
Tag Archives: Kärdla
Üle tuhande aasta oli mul hiljuti üks eriti nostalgiline veini- ja heietamisõhtu oma kõige kauaaegsema sõbrannaga. Ma isegi ei tea täpselt, millal ja mis oludel me tuttavaks saime, aga julgelt üle kahekümne aasta on sellest küll möödas. Ühesõnaga, kõik maailma asjad said üle pika-pika aja täiesti selgeks ja ära räägitud. Nüüd selle peale mõeldes tundub ikka ebanormaalselt suur õnn, kui on kasvõi mõni selline inimene, kes teab
…ja siis peame sellest suve-nimelisest narkoosist tasapisi välja hakkama tulema. Kui peale kohvikutepäevi linna naaseme, algab Kauril juba lasteaed, mis on esimene suurem sahmakas argielu. Peale seda ei kulu enam kaua aega kooliaasta alguseni. Ühest küljest ma väga ootan kooliminekut, teisalt need 40 EAP-d, mis mul ees seisavad…on üsna kõhedusttekitavad. Väga loodan, et vean selle semestri välja. See tähendab, lootmiseks siin tegelikult ruumi pole – pean kindlasti
Nüüd, kodus tagasi olles, tundub, et kümme päeva Hiiumaal möödusid nagu üksainus silmapilk. Kooliga seondunud stress, pinged ja rutiin ununesid juba enne, kui Hiiumaale minekuks (lootusetult hilja ja eelviimaste unetundide arvelt) asju pakkima hakkasin. Kuigi ka Hiiumaal tekkis omamoodi rutiin – väikeste lastega natuke nagu paratamatu ja vajalik ka -, siis see oli ikkagi hästi suur vaheldus, sest viimane poolaasta selles ühes ja samas mullis siin ühes
Oleme nüüdseks nädala Hiiumaal veetnud. Eriti kusagil käinud ega midagi märkimisväärset teinud pole, sest Kaur alustab enamusi hommikuid tungivate sõnadega: “Ma ei taha aiast välja minna.” Põhjuse sellele leiab maja tagant hoovist, kuhu millalgi meie viimase ja praeguse Hiiumaa-visiidi vahel kerkisid kiiged, liumägi ja liivakast ning midagi rohkemat Kaurile õnneks nähtavasti tarvis polegi. Nii et kui ilm vähegi lubab (ja seni on õnneks lubanud), silkab Kaur kohe peale
Loomulikult alles üleeile, kui oli jäänud viimane täispikk päev Kärdlas, jõudis pärale, et ONGI läbi Rene puhkus. Panic panic panic! No ja siis tuli muidugi tahtmine kõigest viimast võtta. Nii lükkasime kiirelt grilli käima, sõbrad küll, Kaurile paks kiht SPF30 peale, et tema ka turvaliselt isu täis saaks joosta õues ja joogid külma (olgu öeldud, et mina enne midagi alkohoolset ei pruukinud kui Kaur magas). Muidugi kujutasin ma
Ma ei taha MÕELDAGI, et reedel linna tagasi peab minema. Eriti nüüd kui suvi ka end viimaks ilmutama on hakanud. Juba mitmendat päeva kannatab lausa kleiti selga panna ning paljajalu käia. Kui mõnus! Käisime Kauriga eile hommikul turul, kuhu ma sombuste ilmade tõttu varem minna polnud viitsinud. Ega seal suurt midagi peale Poola hilpude ja kartuli ei pakutud, aga turul meeldib mulle käia ikkagi. Kuidagi sobib suvehommikutesse
Peale Kauri sündi, ehk kahe ja poole aasta jooksul, olen ma nüüd täpselt kaks korda väljas käinud, umbes mingil peolaadsel üritusel. Esimesest korrast kirjutasin SIIN ja teisest korrast räägin nüüd kohe. Või noh, tegelikult muud midagi väga pikalt öelda polegi, kui et oluliselt soliidsemalt kukkus välja kui see eelmine üritus 😀 Vein, tore seltskond, hiljem väike laul ja tants, ei midagi pöörast. Aga ausalt öeldes oli mul
Nii pea kui jõudsin eelmises postituses kurta, kuidas herilased mu suve rikuvad, sain tõestust, et veel polnud mul tegelikult midagi häda. Nad lihtsalt häirisid mind, aga otsest kahju hakkasid tegema alles nüüd, paar päeva tagasi. Viimati käisin Kärdla haigla traumapunktis, kui olin umbes viiene. Tol korral olin mingil ebanormaalsel moel suutnud hariliku pliiatsi endale kurku kinni kukkuda, nii et süsi jäi kusagile lihase sisse. Seda need arstid
TÜNG! Ma ei kavatse pealkirjas olevale küsimusele vastamist isegi mitte kaaluda tegelikult. Sest kellel endal üks väike krutskeid täis amööb päevad läbi jala küljes ripub ja käigu pealt mini-sigadusi toodab, need nii rumalaid asju üleüldse ei küsigi. Küll aga põgusalt puhkusest. Hiiumaa pole suviti mitte NAGU paradiis, vaid päriselt ka paradiis! Eriti kui mu igapäevaelu möödub tolmuses lärmakas Tallinnas väikese titega tegevust otsides. Nii et kohe kui Heltermaa
Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.
Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.