Tag Archives: kool

Tehtud!

Tehtud!

Päriselt ei ole veel kusagile pärale jõudnud, et kool ongi täiesti läbi. Pigem on selline…semestri lõpu tunne? Kui arvestada, et viimati ei käinud ma koolis aastal 2013, siis üsna loogiline, et aju asjade käigule kohe hoobilt järele ei jõua. Viimased paar päeva olen tegelenud lõpuaktuseks kleidi leidmisega. Enne lõputöö kaitsmist ei hakanud ma selle otsinguga midagi “ära sõnuma”, nii igaks juhuks – pärast polegi vaja äkki. Katsmine

Read More

Elu üksikemana

Elu üksikemana

Enne kui Rene kaheks ja pooleks nädalaks metsa läks, olin ma kindel, et see saab igas mõttes väga keeruline aeg olema. Tegelikult möödusid nädalad imekiiresti, ainult et mingis täielikus deliiriumis. Ühel päeval selle elu keskel kirjutasin jooksvalt üles mingid kellaajad, mismoodi ööpäev välja nägi. See ei olnud 200% iga päev nii, aga üsna enamasti küll ja alles selle kõige keskel elades sain aru, KUI halvasti oli see

Read More

Räägime suve poole uuesti

Räägime suve poole uuesti

Lõputöö teemat pole. Saad teema. Saad juhendaja. Saad küsitluse sihtgrupi kontaktid. Julged suisa rõõmustada ja veidi kergendatult hingata. Asud tööle. Arutad asja juhendajaga. Saad aru, et te saate asjadest väga erinevalt aru… *Kergelt hullunud naer* Käid ühe teise õppejõu jutul. Tema kiidab teema heaks, aga soovitab hoopis teistsugust uurimismeetodit ning lisab, et kõik on väga põnev jne, aga see meetod on SITAKS keeruline (täiesti asjassepuutumatu märkus, aga issand

Read More

Lõputööst ja üksikemadusest ja progresseeruvast puberteedist

Lõputööst ja üksikemadusest ja progresseeruvast puberteedist

Ma ei jaksa sellest tegelikult enam üldse rääkida ega mõeldagi. Aga kui ma selle peale hästi intensiivselt hästi kohe mõtlema ei hakka, siis varsti lihtsalt polegi enam midagi rääkida 😀 Põhimõtteliselt on lugu selline, et teema, mille suhtes ma lõputöö raames järeldusele jõudsin, et vot punkt just seda tahan uurida, nõuab info eest maksmist. Kuigi tegu ei ole kuidagimoodi salajase teabega, siis niimoodi suures mahus kokku koondatult nagu

Read More

Where do you get your protein? Bitch, peas

Where do you get your protein? Bitch, peas

Ma otsustasin Rened täna veidi tüssata. Valmistasin nimelt ette taimse õhtusöögi ja mõttes oli väga rahulolevalt muheleda, kui ta mind maitsva toidu eest kiidab, sest mul oli plaanis see teha nii hea ja “tõetruu”, et tal pole mahti märgatagi, et see sisaldab täpselt null liha. See on see mees, kelle meelest köögiviljad ja salatilised ja muu taoline võib taldrikul olla, aga liha peab raudpolt olema. Muidu pole õige

Read More

Oktoober möödub narkoosi all

Oktoober möödub narkoosi all

Elu möödub hetkel kooli-nädalavahetusest kooli-nädalavahetuseni ja vahepealset aega täidab lisaks argielule pidev hambaarstitoolis lamamine. Võtsin selle (teise raseduse ajal pooleli jäänud) asja septembri lõpus uuesti ette ja eesmärk on enne jõule seljatada vähemalt esimene kohtumine ortodondiga. Kõik see on nii kaua kestnud, et mul pole viitsimist isegi mitte karta. Tahaks ainult, et viimaks midagi liiguks. Mitte hambad 😀 Protsess, noh. Ja kuigi selle teekonna lõpp on midagi nii

Read More

Sünnipäevad ja kooli algus

Sünnipäevad ja kooli algus

Septembri alguses on meie pere neljast liikmest kolmel sünnipäev ja terve see maraton toimub kuue päeva jooksul – huh! Kuigi laias laastus on tore, et nii palju tähistamist ühekorraga, siis ausalt öeldes kahe lapse sünnipäeva vahel enda sünnipäevale ümber lülituda on päris keeruline. See tundub kõik lihtsalt üks tähtpäevade blur. Kaur veetis enda sünnipäeva lasteaias, kuigi ta hommikul peale kinkide avamist raudkindlal veendumusel oli, et jääb koju uute

Read More

Edited: EBA ja ärevus

Edited: EBA ja ärevus

Rene hakkab just nüüd kohe oma magistritööd kaitsma ja ma vabse ei kujuta ette, miks minul selle mõtte peale süda ärevusest pahaks läheb? 😀 Teiseks, astun sisse Facebooki ja näen järgmist: Homme? Ei ole reaalne. Alles oli hääletuse lõpuni kuu aega… Kas mina sinna homme lähen? Suurima tõenäosusega ei. Miks? Esiteks sellepärast, et hoolimata pea kümneaastasest blogimisest olen ma hetkel selgelt alles selles faasis, et mul on natuke veider

Read More

Natuke juttu ja pilte

Natuke juttu ja pilte

Semestri lõpp on üks imeline aeg. Eriti kui see langeb kokku beebi hammaste piinarikka tulekuga. Ma puutun esimest korda kokku sellega, et miski peale gaaside beebile nii valus võib olla, et ta näiteks kaks tundi järjest läbi poolune nutab, ilma pausi tegemata ja minu püüdlustele teda lohutada reageerimata. Või nii kõvasti ilastab, et reaalselt pool ta voodit on kaltsmärg. Või juba nii mitu päeva ühegi teise kohaga

Read More

Tahaks lihtsalt kaevelda ja joriseda, kuni maikuu lõppeb

Tahaks lihtsalt kaevelda ja joriseda, kuni maikuu lõppeb

Ma üldiselt ei viitsi kellegi teise blogis mingit pidevat kaeblemist ja negatiivset juttu lugeda. Paraku praegu tunnen end ise täpselt nii, et pole jaksu isegi nalja taha peita oma kopp-ees meeleolu. Terve üks räme nädal veel, grdfjslöflsjgd! Ma saan täiega aru, et pole mõtet siin jorutada, kuidas uni on ja üldse ei jaksa jne, aga vot see postitus on pühendusega mu lastele tulevikus, kui nad arvavad, et

Read More

Surnuks töötamise 101

Surnuks töötamise 101

Üks õhtu olin Rene peale päris kuri, et ta peale eelmisel ööl magatud kolme unetundi vara magama ei läinud. Tegelikult magas ta need kolm tundi alles peale seda kui Kauri lasteaeda oli viinud, ehk siis tegi öö läbi tööd või lõputööd – ausalt ma ei pea enam järge -, laps lasteaeda, kiire uinak ja tagasi tööle. Lihtsalt kui kellelegi niisama läbipõlemisest väheks jääb ja elu natuke rohkem

Read More

E-riik ei lase kooli osas laiselda ja Artjom targutab takka

E-riik ei lase kooli osas laiselda ja Artjom targutab takka

Mitte ainult täna, vaid viimasel ajal üsna tihti, joon ma oma hommikukohvi alles kusagil kell kaks päeval. Mõnikord lausa nelja paiku. Kui Kauri beebiajal tunduski kohati, et no mittemidagieijõua lapse kõrvalt, ei juua ega süüa ega ammugi mitte süüa TEHA, siis praegu on vähemalt kohvi edasilükkamine enamasti mu teadlik valik. Ma parem olen pool päeva kohvita, kui käin ringi, beebi ühes ning järjest jahtunum kohv teises käes. Neid

Read More

Koolis käimine on nagu sünnitamine…

…ainult et ühel juhul korrutab ämmaemand ja teisel juhul mingi hääl su enda peas: “Natuke veel, lõpp on lähedal, sa suudad seda!” Lükkan lumelabidaga blogilt tolmu ja teavitan, et olen veel olemas. Seoses taas aktuaalseks muutunud “ma ei tea, mis kuu on, aga ma tean, et on mingi nädal” elukorraldusega pole ma ilmselgelt siia jõudnud. Ja tõele au andes, ega ma praegugi peaks siin olema – homme on

Read More

Üle pika aja paar asja

Uusaastalubadus selle suhtes, et siia hullult palju rohkem kirjutama hakkan, on – nagu näete – suhteliselt vett vedama läinud. Aasta on lihtsalt ootamatult teistmoodi alanud, kui ma oodata oskasin. “Elu on see, mis juhtub siis, kui sul on muud plaanid” või kuidas see oligi. Ma tean, et umbes kolm aastat tagasi, kui see leht siin alles parooli all oli, oleksin ammu välja pahvatanud kõik need teemad, mis

Read More

Elu on kutsikad ja vikerkaared

Elu on kutsikad ja vikerkaared

Käisin eile üle kahe aasta ja kümne kuu teatris. Etenduses oli täpselt parajas vahekorras huumorit ja tõsist mõtlemisainet. Pikemalt ma sisu lahti seletama ei hakka, aga mulle väga meeldis! Kõnetas väga mitme koha peal ja tabavaid pointe oli nii palju, et ma tahaks seda kõike videoformaadis omada. Vahepeal on juhtunud ka veel selline asi, et kraapisime Rene ja Kauriga oma sissekirjutused erinevatelt Eesti saartelt kokku ja oleme nüüd

Read More