Enne kui Rene kaheks ja pooleks nädalaks metsa läks, olin ma kindel, et see saab igas mõttes väga keeruline aeg olema. Tegelikult möödusid nädalad imekiiresti, ainult et mingis täielikus deliiriumis. Ühel päeval selle elu keskel kirjutasin jooksvalt üles mingid kellaajad, mismoodi ööpäev välja nägi. See ei olnud 200% iga päev
Tag Archives: kopp ees much
Kas te teadsite, et kui teie kodus lakkab töötamast gaasiveesoojendi (minu jaoks ajab ka “gaasiboiler” siin asja ära, aga näiteks ühe firma klienditeenindaja keeldus enne isegi edasi rääkimast, kui ma selle läbinisti vale sõna kasutamise lõpetan), siis saate tõenäoliselt mõnda aega natuke üsna keskaegset elu harrastada. Uue gaasiVEESOOJENDI saime kätte juba
Laias laastus võib öelda, et paljud (reeglina vanemad) inimesed tahavad beebilt iga hinna eest mingit emotsiooni kätte saada – rõõmsat ja laginal naervat emotsiooni. Minu jaoks on see hästi imelik ja kui ma üritan või üritasin Kauri beebiajal kellelegi öelda, et lapsele tasub läheneda rahulikult, mitte juba eemalt ruuporiga tuti-pluti karjudes,
Ma üldiselt ei viitsi kellegi teise blogis mingit pidevat kaeblemist ja negatiivset juttu lugeda. Paraku praegu tunnen end ise täpselt nii, et pole jaksu isegi nalja taha peita oma kopp-ees meeleolu. Terve üks räme nädal veel, grdfjslöflsjgd! Ma saan täiega aru, et pole mõtet siin jorutada, kuidas uni on ja
Üks õhtu olin Rene peale päris kuri, et ta peale eelmisel ööl magatud kolme unetundi vara magama ei läinud. Tegelikult magas ta need kolm tundi alles peale seda kui Kauri lasteaeda oli viinud, ehk siis tegi öö läbi tööd või lõputööd – ausalt ma ei pea enam järge -, laps
Mina ja lapsed oleme juba rohkem kui nädal aega vaheldumisi erinevate hädade käes vaevelnud. Kõige hullem on see, et isegi Lilianil on nohu ja köha. Neljakuuse jaoks on need mõlemad väga rasked asjad. Antikehad, miks alt veate?? Nii väikesele ei saa isegi mingeid rohtusid anda, ainult hanerasva määrida, inhalaatoriga auru teha, uneajaks
Põhjused, miks ma pole vist mitte kunagi valimistel hääletanud, on alustuseks täiesti labast sorti – esiteks olen ma sisse kirjutatud Saaremaale ning sinna ma ometi sõitma ei hakka, et kuskile kastikesse ristike teha. Teiseks, e-hääletada ma puhtviisiliselt unustan – iga jumala kord. Küll aga jagub mul jultumist nii palju, et ma
Meie kõrvalkorteris elas pikka aega üks vagur vanatädi, kelle olemasolust mul õigupoolest aimugi polnud. Mingi aeg see tädi kuidagi kadus sealt ära ning tema asemele ilmus üks perekond (kaeblesin nende üle juba siin). Neil on üks laps, null kodulooma ning meiega üks ühine sein, tänu millele on neil õnnestunud meie
Mind ajab päris närvi see, mis meie majas pidevalt toimub. Mitte keegi ei taha ilmselt kuulda ohkimist teemal “kuidas me kaks päeva Kauri voodi tema lõunaune ajaks enda tuppa olime sunnitud vedama”, aga ma kaeblen sellegipoolest. Naabritele ei saa ju öelda, et olge head, tehke oma remonti mõni teine aasta,
Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.