Tag Archives: raseduse vaevad

Kui sündimata laps põhjustab peaaegu-mini-südari

Kui sündimata laps põhjustab peaaegu-mini-südari

Eile oli mul ämmaemanda visiit. Analüüsid olid korras, mul endal enam suurt midagi kurta ka pole peale kõrvetiste, nii et kõik justkui hästi. Kuni oli aeg selili heita ja väikese põnevusega tita südametuksete trummisoolot ootama jääda. Ainus asi, mida ma kuulsin oli vaikus, vaikus…ikka vaikus. Ei midagi. Peale mõnda minutit

Read More

Aeg kapist välja tulla (memuaari hoiatus!)

Aeg kapist välja tulla (memuaari hoiatus!)

On 7. jaanuar 2016. Alustan selle postituse kirjutamist ammu enne, kui selle avaldada kavatsen. Aga et ükski emotsioon ega mõte kaduma ei läheks, juhul kui kõik ikka hästi läheb (ptui ptui ptui), panen üht-teist juba praegu kirja. Tahaksin selle uudise kuidagi niimoodi ümber nurga ja asjale tasapisi lähemale hiilides avaldada,

Read More

Olukord, kust ükski rase end avastada ei taha

Olukord, kust ükski rase end avastada ei taha

Mulle meenus ükspäev täiesti ootamatult, et ma pole siia mitte sõnakestki kirjutanud sellest, miks ma eelmisel aastal umbes samal ajal, kaks kuud enne tegelikku dekreedi algust juba töölt ära tulin. Vist ongi niimoodi parem, sest ajal, mil ma selle jama keskel elasin, poleks suutnud sellele enam rohkem energiat kulutada kui

Read More

Kümme päeva tähtajani

Nagu pealkirjast jälle näha, siis päevad mööduvad päevi lugedes 😀 Absoluutselt kõik siin meie kodus on lapse sünniks valmis, kogu tema “varustus” olemas ning meie Renega üha kasvavas ootusärevuses. Tähtajani on ju tegelikult veel aega, ent minu tugev sisetunne, et ta sünnib kindlasti augustis, ei lase enam ammu kannatlik olla.

Read More

Kõik-kõik on uus…augustikuus

Nii palju asju toimub igal pool kõigiga. Näiteks: Ingel läks esmaspäeval USA-sse, Sirli ja Rainer abielluvad kolme nädala pärast ja nüüd millalgi keegi-ei-tea-täpselt-millal sünnib kõige selle tipuks meie väike ilmakodanik. Peaksin olema väga võlts inimene kui ütleksin, et tunnen meie kõigi üle täiesti võrdselt rõõmu – ikkagi see, mis minu

Read More

Esimesed riided

Viimaks saabus ka see päev, kui ma oma suure ärasõnumis-hirmu alla surusin ja esimest korda üle beebipoe ukseläve astusin, et lapsele mõned riided osta. Kaiga koos tegelikult millalgi kuskil poes isegi käisin, ent siis oli mul rasedusnädalaid piisavalt palju vähem, et peale argliku piidlemise rohkem nähtavat huvi ühegi asja vastu

Read More

Neljapäev, 2. mai

Perekooli foorumis leidis ja ilmselt leiab veel mõnda aega laia kriitikat ühe ajakirjaniku-preili blogi raseduse kohta. Mina isiklikult leian, et rasedus on natuke liiga isiklik teema. Ja kuigi mingisugust äratundmisrõõmu leidub igas sellises blogis kõigi rasedate jaoks, siis isegi kui jätta kõrvale delikaatsuse faktor – milleks peaks üks rase nii

Read More

Teisipäev, 9. aprill

Ma olen nii unine. Teoorias peaksin iga päev peale tööd otse koju ja õppima tulema ning isegi sellise tubliduse juures oleks ilmselt kerge kahtlus hinges, et kas ikka kõik asjad saavad vajalikul ajal tehtud. Aga praegu…tunnen end nagu poolik sidrun, mis on külmkappi järgmist teejoomingut või ahjulõhetegu ootama jäetud. Ja

Read More

Esmaspäev, 21. jaanuar

Ma olen nii nii näljane. Kogu aeg. Praeguse seisuga tunduvad ainsad söödavad ja joodavad asjad banaan, porgand, õun, vesi, pett, jogurt, keedukartul, hapukapsasupp, kurk (nii toores, marineeritud kui hapu). Kõik sellised hapukad ja/või toored asjad. Mõnikord kui hommikul tunnen, et süda pole veel pahaks läinud, söön kohe midagi rammusamat, enne

Read More