Tag Archives: süda puistatud

#paks

#paks

Kuna ma olen viimase pooleteise aasta jooksul kümme midagi kilo juurde võtnud ja minu lühikese kasvu juures turritab iga lisakilo demonstratiivselt välja, siis olen ma jumala õige inimene teile rääkima, kuidas teiste minusugustega suhelda. Nendega, kes on valdava osa oma elust veetnud saledana ja siis mingil eluperioodil järsku paisuma hakanud.

Read More

Koletisi pole olemas

Koletisi pole olemas

Esimese rasedusega võrreldes olid mu suured hirmud hoopis teistsugused kui Liliani oodates. Okei, olid mõned tüüpilised – kas laps on ikka terve, kas me tuleme selle suure elumuutusega toime, huvitav mitme aasta pärast uuesti magada saab jms – aga oli ka rida täitsa uusi mõtteid. Näiteks Kauri oodates ei mõelnud ma

Read More

Mida rohkem lapsi, seda parem ema?

“Ma olen neli last niimoodi üles kasvatanud, kõik on täitsa elus”. Milline noor ema poleks seda lauset või selle variatsioone kuulnud. Vot minu meelest on see lamba jutt. Rumalad inimesed paljunevad ka jumala okeilt ja kas tõesti puhtalt töökorras emakas teeb kellestki arvamusliidri? Üks ema võib vabalt oma neljale lapsele viis aastat järjest

Read More

Meie teed läksid lahku

Iga suhe algab roosade prillide ja selle tundega, et never ever enam Temata elada ei suuda ja isegi paljas ettekujutus tulevikust, kus pole Teda, tekitab tunde, et peaks natuke diivanil keras kassima ja midagi ekstra kurba kuulama. Paraku mõned suhted, isegi mõned sellised, mis nii-nii lootustandvalt algavad, lõppevad ikkagi ära. Need lihtsalt polnud määratud kestma.

Read More

E-riik ei lase kooli osas laiselda ja Artjom targutab takka

E-riik ei lase kooli osas laiselda ja Artjom targutab takka

Mitte ainult täna, vaid viimasel ajal üsna tihti, joon ma oma hommikukohvi alles kusagil kell kaks päeval. Mõnikord lausa nelja paiku. Kui Kauri beebiajal tunduski kohati, et no mittemidagieijõua lapse kõrvalt, ei juua ega süüa ega ammugi mitte süüa TEHA, siis praegu on vähemalt kohvi edasilükkamine enamasti mu teadlik valik. Ma

Read More

Päevad pole vennad. Nad pole isegi mitte sugulased.

Selle postituse siin saaks täiesti vabalt ühe lausega valmis kirjutada: ma sõnusin kõik ära! Täpsemalt, viimases postituses kirjutasin, et Lili ja Kaur magavad ilusti sünkroonis lõunaund ja paar vaikset tundi lõuna ajal on mulle seega garanteeritud bla bla bla – the hell it is. Ma mäletan Kauri beebiajast seda, et ta

Read More

Sünnitusmajast otse lastehaiglasse

Sünnitusmajast otse lastehaiglasse

Kaks päeva peale sünnitusmajast koju saamist, hilisõhtul, valmistusime magamaminekuks, kui järsku enam-vähem maailma suurima ehmatuse osaks saime ning beebile hoopis kiirabi pidime kutsuma. Juhtus see, et istusime koos Renega diivanil, laps oli mu jalgade peal, vaatas rahulikult ringi ja siis ühel hetkel eikusagilt oksendas end üleni verd täis. Kaks sekundit ei

Read More

Teine lasteaianädal algas tagasilöögiga

Selle eest on mind mitmed inimesed hoiatanud, et isegi kui lasteaias käimine algab suure valleraaga, siis mingi hetk võib tulla tagasilööke. Näiteks et laps ei taha enam lasteaeda minna, kui talle kõige selle rutiinsus pärale jõuab. Või et isegi laps, kes muidu heatujuliselt rühma silkab, hakkab üks hetk ilmutama trotsi

Read More

Beebiriided teiselt ringilt ja esimene lasteaiapäev

Nüüd, kui meil lapse “lisavarustuse” jaoks kõik suuremad ostud tehtud on ning käes aeg erinevaid pisemaid asju hankida, olen ma võrreldes Kauri ootuse ajaga oma mõttekäigus mingit muutust täheldanud. No näiteks turvahälli ostsime eelmine kord kasutatuna, samas kui ühtki riideeset polnud ma nõus teiselt ringilt soetama: “Mina ei taha, et

Read More

Üks põhjus, miks ma end halva emana tunnen

Üks põhjus, miks ma end halva emana tunnen

See põhjus on see, et mul on lakkamatu hirm. Ei, ma ei räägi praegu sellest hiiglaslikust vastutustundest, mis sünnib koos lapsega, et “just mina pean hoolitsema, et temaga mitte kunagi mitte midagi halba ei juhtuks”, vaid hoopis hirmust, mis on seotud Kauri toitumisega… Ma ei tea, kui hea mõte on

Read More

Elu on kutsikad ja vikerkaared

Elu on kutsikad ja vikerkaared

Käisin eile üle kahe aasta ja kümne kuu teatris. Etenduses oli täpselt parajas vahekorras huumorit ja tõsist mõtlemisainet. Pikemalt ma sisu lahti seletama ei hakka, aga mulle väga meeldis! Kõnetas väga mitme koha peal ja tabavaid pointe oli nii palju, et ma tahaks seda kõike videoformaadis omada. Vahepeal on juhtunud ka

Read More

Head ja halvad blogid

Head ja halvad blogid

Mai lõpus panin siia ühe postituse erinevate küsimustega, saamaks veidikenegi aimu, kes on need inimesed, kes mu blogi loevad. Üks küsimustest oli, et “Miks sa seda blogi loed?”. Olin sinna erinevaid vastuse-variante pannud ning arvamusi tuligi seinast seina. Omast rumalusest lisasin ka sellise vastusevariandi nagu “Ei oska öelda, oled endalegi

Read More