Täiskasvanud inimene õpib sööma vol 2
Hästi salamisi mainin, et liitusin üle kahe aasta uuesti Orgu toitumiskavaga. Olen nüüd kodus kõigile kava järgi süüa teinud ja Rene ei saanud nädala jooksul mitte midagi aru, siis lobisesin ise välja. Võrreldes mu eelmise kogemusega on toidud selles kavas niisiis väga palju inimlikumaks muutunud. Just selles mõttes, et ma pole veel näiteks ainsamatki galetti pidanud koju ostma, menüüski olen neid vaid riivamisi silmanud. Eelmine kord tundus, et ilma nendeta raudselt pole võimalik tervislikult toituda. Et üleliigsed puusad lihtsalt ei lähe oma teed, kui sa neile galetti ei anna. Eks näis noh.
Viimati pidasin Orgu kava järgi toitumisega vastu kaks kuud miinus jõuluaeg, ehk siis mitte rohkem kui kuus nädalat. Miks Orgust eriti iitsatada ei tasu? Novot, nii on nende jaanuaris alustatud asjadega. Need lihtsalt on kõik hukule määratud. Sellepärast mõtlesin ise ka, et vargsi ajan seda asja ning kui turvaliselt veeburarisse olen purjetanud, siis võib-olla natuke mainin. Et teate, seda kava saab hästi mõistusega ka võtta, mitte 30 grammi kaupa köögivilju kokku ostes nagu ma viimane kord tüdimuseni täpselt näpuga järge ajades tegin. Öeldud kahetsusväärselt väikese liialdusega.
Lisaks Orgule katsetame Renega mõlemad sellist paastumist, et õhtul viimase ja hommikul esimese söögikorra vahele jääb 16 tundi. Nii iga päev. Tegu on tegelikult ei millegi uue, vaid selle sama meie vanaemade-aegse kuldreegliga, et peale kella kuute enam ei söö. No ja nii ongi. Selle meetodiga kaob nagu naksti igasugune õhtune maiustamine või no tegelikult üleüldse millegi muu kui vee manustamine. Olen meeldivalt üllatunud, kui pingutuseta see tuleb. Samas, kui köögis midagi “põnevat” nagunii pole, siis mida ma sinna ikka otsima lähen… Nii et õhtul kell kuus õhtusöök ning hommikul kell 10 on jälle Orgu oma libledega platsis.
Ma ei ole muide nii rebel, et iga päev end kaaluda, tahaks selle võrra stressivabamalt läbi ajada. Aga otsustasin, et iga nädal ühe korra võtan selle asja ikkagi ette. Lihtsalt et progressi (või selle puudumisega) kursis olla. Täna just oli see hommik ja just nagu Orgu oma ausõna andis – võrreldes nädalataguse ajaga on kadunud üks kilo. Ja oleks kindlasti rohkemgi kadunud, kui ma reede õhtul koju oleksin jäänud…
Toitumiskava järgimisega on mul ainult üks väike probleem – ma ei söö neli korda päevas. Pigem hommikul kava järgi, lõunasöök jääb vahele, ooteks valin alati mingi puuvilja, sest seda ei pea vähimalgi määral kokkama, ja õhtusöök on jälle kava järgi. Kui ma peaksin neli korda päevas vaaritama, siis heegeldaksin ühe ilusa ja vitamiinirohke köiekese nendest nunnudest spinatilehtedest, mis mu köögi üle on võtnud, ja loobuksin elamast. Seda oleks lihtsalt liiga palju ja ma ei tea, kas või kuidas keegi niimoodi viitsib. Food prep ei ole ka üldse ahvatlev variant, sest iga päev mikrokas soojendatud toitu süüa… Nii väga ma ka neid kilosid kaotada ei taha. Kui see pole šokolaad, siis ma tahan, et see vähemalt krõmpsub värskelt, mitte läbivettinult ja külmikus hallikaks tõmbunult.
Me sõime tegelikult enne ka päris asjalikult, lihtsalt törts majoneesi sinna, väike koorene kaste tänna, kõik paremad maiustused sel ajal, kui lapsed magama saadetud – väga palju lihtsaid libastumisi mitu korda päevas. Ma usun, et paljud teevad taolisi vigu, et oma natuke liiga suure portsu tervislikku toitu mõnusa koorese kastmega üle valavad ja (magusa) söömise põhirõhu õhtusele ajale panevad. Ühesõnaga, jaanuari lõpuni võite teha nii mu sõnade kui tegude järgi, aga sealt edasi pole garanteeritud, et ma supermotiveeritud hobi-toitumisspetsialistist tagasi tavaliseks kõrvitsaks ei muutu. Kõik võib olla jaanuaris alustatud asjadega.
Ma olen selles mõttes sinuga samas paadis, et toitumiskava ostsin ma ka, aga kuni tänase päevani ei ole ma sealt ainumastki retsepti teinud. Täitsa tola ikka! 😀 Tegelikult ostsin ma selle kava sellepärast, et uusi retsepte leida. Muidu ikka samad vanad süsteemid. Aga täna see muutub, sest varsti astun ma uhke näoga kööki ja teen Orgu Caesari salatit! Vot!
Kui sul millalgi juba retseptidest omad lemmikud tekkinud on, siis jaga julgesti palun 🙂
Kusjuures mõtlesin kava ostes – enda liigsest survestamisest säästmiseks -, et kui mitte täiesti kava järgi, siis igapäevasemalt mingeid tervislikumaid mõtteid ikka saan 🙂 Ja olengi saanud, nii et see on juba end ära tasunud. Olen juba praeguseks kindlasti mitu korda rohkem raha säästunud kui kava alla panin, tõesti mega hea diil!
Jätsin postituses selle täiesti mainimata, et olen juba lühikese aja jooksul paari väga meeldiva üllatuse otsa sattunud, ehk siis suure umbusuga mingit “teistmoodi” retsepti proovinud ning avastanud, et see on hässssti hea! Katsetan veel üht-teist ja siis räägin lähemalt 🙂
Nüüd on galeti asemel orgu ürdileib 😀
Neist konkreetsetest brändidest, mis seal menüüs on, vaatan täiesti läbi. Pole Orgu leiba veel kordagi ostnud. Veits alguses kriipis küll silma, et retseptides mingid kindlad brändid toodud on, aga nüüd ei pane enam eriti tähelegi. Ja nagu öeldud, siis toidupoes ma neist ei juhindu.
Mis leiba ja galetti puutub, siis tore, et leib on retseptides enamasti vaikimisi koostisosa ja asenduseks saab galeti valida. Eestlasele palju omasem variant. Eelmisest korrast mäletan ikka ilgelt palju galetindust 😀
Ma pole ka Orgu leiba ostnud, aga jäi silma 😀 Ostsin selle kava puhtalt selleks, et tavapärastele toitudele vaheldust saada ja mitte kogu aeg mõelda, mida küll süüa võiks teha või retsepte otsida ja selles osas õigustab kava ennast igati. Siiamaani on enamik toite maitsvad olnud, mida olen proovinud. Aga mitu korda päevas küll teha ei viitsiks, ma piirdun õhtusöögiga 🙂
Ma arvan ka, et isegi kui pole kavatsust 100% kava järgida, siis ideede ammutamiseks ikkagi väga hea koht 🙂 Teadagi, et põhiraskus söögitegemise juures on muudkui uute menüü-ideede genereerimine 😀
16 h söömata ja nii kui kaua siis? Ma sureks nälga ära. Sellest saan veel aru, et peale kella 18 ei söö, aga kui on vaja 8ks tööle minna, siis hommikust söömata ja kohvi joomata ma lihtsalt ei jõuaks sinna. Liiga ekstreemne. Mu mõistus keeldub uskumast, et see saab kuidagi tervislik olla 😀
Minu jaoks muudab selle asja täiesti vaevatuks tõsiasi, et ma pole üldse hommikusöögi-inimene pluss esimese ärkvel oldud tunni jooksul midagi peale vee ei tarbi. See oli juba enne harjumus. 10.00-18.00 on ka puhtalt minule sobilik ajavahemik – kui mul algaks tööpäev kell 8, siis ilmselt sätiksin kellaajad näiteks 09.00-17.00. Ühesõnaga, konkreetsed kellaajad ei ole kusagile kivisse raiutud, küll aga on leitud, et mida suurem osa sellest kaheksast tunnist langeb päeva esimesele poolele, seda parem.
Kui üldse midagi, siis minu jaoks teeb paastumise keeruliseks tõik, et peale pikka päeva lapsega/lastega tahaks end õhtul millegi “heaga” kostitada. Aga see harjumus oleks nagunii pidanud kaduma, sest head on need asjad tõesti ainult jutumärkides.
Selle teema ja niisuguse eluviisi kasulikkuse kohta leiad palju infot, kui guugeldad intermittent fasting. Kusjuures sellel asjal on mitmeid variatsioone, aga mulle sobib just 16/8 variant imehästi. Tõesti praktiliselt ilma vaevata.
Nälgimise ja paastumise erinevus seisneb selles, et esimesel juhul sul pole, mida süüa, aga teisel juhul sa otsustad mitte süüa, et su keha jõuaks keha enda rasvavarusid põletada. Hästi lihtlabaselt öeldes – see hetk, kui sa tunned kerget näljatunnet, on see, mil su keha põletab seda rasva, mis on su kehale ladestunud. Ja kui jätta söögikordade vahele piisavalt pikad vahed, et keha lisaks viimati tarbitule ka varasemalt “tallele pandut” põletada jõuab, siis on lootust kaalu langemisele. On leitud, et intermittent fasting ei erine oma efektiivsuselt väga oluliselt teistest kaalulangetamise meetoditest. Küll aga – erinevalt näiteks enda pidevale vähem sööma sundimisele – on seda hästi palju lihtsam enda kontrollile allutada, mistõttu on see igasuguste smuuti- või keefiridieetidega võrreldes oluliselt perspektiivikam. Seda saab vabalt rakendada pika aja vältel või koguni elustiili osaks muuta.
Tänan nii põhjaliku vastuse eest! 🙂
🙂
Pille, sa ei tunne mind ja ma ei tunne sind, aga ma vist ikka täitsa armastan sind. Palun ära eal lakka kirjutamast ja mõistlik olemast. Ma nii naudin su blogi ja ikka juba kaua-kaua. Aitäh!
Oh tead, kirjapildis on nii lihtne mõistlik ja normaalne paista. Ma olen ikka päris tihti irratsionaalne ning puhta lollakas ka (küsi Rene käest) 😀 Igal juhul on tore, et sulle siin meeldib ja aitäh heade sõnade eest! 🙂