Edited: EBA ja ärevus
Rene hakkab just nüüd kohe oma magistritööd kaitsma ja ma vabse ei kujuta ette, miks minul selle mõtte peale süda ärevusest pahaks läheb? 😀
Teiseks, astun sisse Facebooki ja näen järgmist:
Homme? Ei ole reaalne. Alles oli hääletuse lõpuni kuu aega…
Kas mina sinna homme lähen? Suurima tõenäosusega ei. Miks? Esiteks sellepärast, et hoolimata pea kümneaastasest blogimisest olen ma hetkel selgelt alles selles faasis, et mul on natuke veider ja pisut ärev tunne oma blogi nime ootamatult näiteks telekast kuulda (SIIN). Mul on imelik iga kord kui keegi keegi kusagil mu blogi esile tõstab või mainib. Mitte halvas, vaid ärevas mõttes imelik. Just sellepärast ei suuda ma absoluutselt kujutada end ette kuskil, kus tehakse otseülekannet, kus on koos mu lemmikute ja üleüldse blogijate ohtlikult suur kontsentratsioon jne 😀 Seda on kuidagi nii palju. Ma olen hingelt ikka kapiblogija mis kapiblogija 😀
Teine põhjus on see, et kui ma loen, kui suurekaliibrilisi ettevalmistusi teevad paljud blogijad (soengud, meigid, kleidid), siis ma lihhhhhtsalt ei jaksa sellele mõelda. Tõsiselt. Kui keegi ütleks, et davai, tule siia, ma teen sulle meigi ja soengu ja outfit on kohe võtta, siis oleks muidugi lebo. Aga olukorras, kus täna öösel on ühes aines vaja veel ropult tööd teha, et semester lukku saaks, ehk et hommikuks on mu aju koha peal järel tõenäoliselt tükk penoplasti, siis…ma ei jaksa. Ma täiega tahaks, et need asjad ei langeks kokku, et mul oleks vähemalt see üks (isegi kui ainul näiline) põhjus vähem mitte minemiseks.
Teisalt tahaksin ma näha väga paljusid inimesi. See on üks tõsine argument, mis mind natukenegi veel paneb mõtlema, et äkki homme õhtul täiesti spontaanselt võtan ma mingi otsuse vastu. No aga samas sinna üksi vast ei hakkaks minema, nii et puhtalt minu spontaansusest võib ikkagi väheks jääda, sest nii lõvi ma küll pole, et üksi selle asja ette võtan. See ongi täiesti vastuoluline, et üks põhjus, miks ma tahan minna ja samas ei taha minna, on sama – inimesed. Tahan teisi blogijaid näha, aga samas nagu ei taha neid kõiki niimoodi korraga näha 😀 Kuidas sellega toime tulla, palun, anyone? 😀
Rene kaitsmine peaks nüüd iga hetk ühel pool olema ja ma ei saa hetkel aru, kas ma olen liiga palju kohvi joonud või tõesti elan talle nii intensiivselt kaasa, et füüsiliselt halb on olla, kõhus keerab ja mitte midagi teha ei oska 😀
Edit: Käes on õhtu. See, mis pidi täna öösel veel retsi tööd nõudma, kukkus välja hoopis nii, et hinne on juba välja pandud ja tänasega lõppeski seega kooliaasta 🙂 Kaks aastat tehtud, üks veel. Ühesõnaga, šampus on avatud. Rene kaitsmine läks ka väga hästi, mis on tegelikult kõige peamisem põhjus tähistamiseks, aga tänane päev on tõesti igas muus mõttes ka väga positiivne olnud 🙂 Nii-nii suur pingelangus!
Õudselt tahaks Sind ümber veenda ju 🙂
You and me both. Tahaks ise ka oluliselt vähem kana olla ses asjas…
Kusjuures ma just mõtlesin EBA peale. Et tahaks minna. Mingi veider värk. Eelmine aasta mul polnud seda, aga seekord tahaks nagu. Võib-olla seepärast, et mu lugejaskond on hüppeliselt tõusnud ja tunnen end meelitatult. Midagi saada ma ei loodagi, selleks on tugevamad tegijad eesotsas, aga lihtsalt melu ja inimesed kuidagi tõmbavad sinnapoole.
Kui sind sinna tõmbab ja ühtki takistust või pseudopõhjust (nagu mõnel siin, khm) pole, siis muidugi mine 😉
Ma võin neid põhjuseid laksata mitumitumitu, alustades Karlist ja lõpetades sellega, et olen ka üpris chicken, mis puudutab rahvamasse 😊
Tõmbame siin praegu Hiiu naiste vägevat ja vaprat mainet alla nii et koliseb 😄
Mul küll asja pole, aga võin chaperone‘ima tulla kui tahad. Anna teada! 😀
No kui SINUL sinna asja pole, siis meil, könnblogijatel, pole ikka absoluutselt põhjust sel teemal klaviatuuri kulutada, kohale minemisest rääkimata. Sest ega mina ju ka ei kandideeri. Teoreetiliselt küll jah, aga no…ei, eks 😃 Ja kuigi su ettepanek on üliüliülitore, siis see vist pigem kahandab kui kasvatab mu julgust, sinuga kaasnevat rambivalgust silmas pidades 😬 😃 Täisvereline kana noh, ma ei tee üldse nalja 🐔 😄
Näh, ma küll arvasin, et sa kandideerid 😀 Ja ülejäänud jutt – sellist jama on raske kommenteerida!