Eelkool või mitte eelkool?

/ 14. aprill 2019/ 17 kommentaari

Me Renega ei ole sellised vanemad, kellele oleks oluline, et meie lapsed tingimata kusagile prestiižsesse kooli läheksid. Minu jaoks on see teema veits pseudokas lausa, terve see sisseastumiskatsete paanika. Proovida loomulikult võib, kui asi lapse jaoks mänguliseks teha, aga talle mingi asjatu stress tekitada on küll veits nonsense ju? Kui laps on keskmisest võimekam õpilane, siis hakkab see silma paistma igal juhul ja vot siis on küll vanemate ning õpetajate töö sellele potentsiaalile rakendust leida. Aga panna laps kohe eos kuskile, kus ta on maksimaalse pinge all, sest võistlus edu nimel algab ammu enne 1. klassi, pole minu meelest vajalik. Mina ise alustasin oma kooliteed väikeses maakoolis ja pole ühelgi eluhetkel tundnud, et see stardipakk mu haridusteel kuidagi takistuseks oleks olnud. Ainult iseenda laiskusele saan siinkohal otsa vaadata.

Miks ma siis Kauri eelkooli tahan panna, kui üleüldiselt seda meelt pole, et laps kooli minnes vähemalt kolmanda klassini kõike juba oskama peab? Vot sellepärast, et ta on küllaltki püsimatu inimeseloom ja tundub mõistlik talle sellest mingigi sissejuhatus anda, mis teda ees hakkab ootama. Ühel päeval nädalas mõni tund paigal istumist (vahepausidega, ent siiski) võib minu meelest seda eesmärki täita küll. Kuigi ma usun, et ta valmistatakse lasteaias ka täiesti koolikõlbulikuks ette, on eelkooli najalt ehk veelgi julgem oma kooliteed alustada. Kahju see vast ei tee?

Nüüd on ainult küsimus, et millisesse eelkooli ta panna. Kui suur tung nendesse üldse on?

Esimesed kiired guugeldused juhatasid mind Rocca al Mare ja Audentese eelkoolide lehele, kus registreerimine on juba avatud. Okei, Kullo Huvikeskuse eelkoolis on samuti, ent selle ma pigem välistaksin täiesti, sest tahaksin, et eelkool toimuks mõnes Päris Koolis. Et oleks õige kooli-vibe jne. Täiesti mu enda kiiks praegu, sest puudub vähimgi alus arvata, et Kullo teistest eelkoolidest kuidagi kehvem oleks. Internetirahvas näiteks pigem kiidab Kullot – väikesed grupid ja palju tagasisidet lapse arengu kohta. Teised inimesed väidavad jällegi, et Kullos see asi veist liiga lasteaia moodi ikkagi, umbes et pool aega vaadeldakse puid ja linde, joonistatakse ning mängitakse. Võta siis kinni…

Lisaks konkreetse kooli valikule on veel muidki aspekte, mille põhjal seda otsust langetada. Näiteks tundide toimumise aeg. Logistilises mõttes oleks nädalavahetus lihtsaim variant, sest siis ei pea keegi keset päeva töölt ära tulema. Teisest küljest paneb see kõik nädalavahetused n-ö lukku. Samas, Hiiumaal käime me piisavalt harva ja seda enamasti jõulude ajal ning suvel, mil eelkooli nagunii ei toimu, ning ühelegi muule nädalavahetuse ettevõtmisele see mõni tund tegelikult piire ei seaks.

Kõige ebasobivam aeg eelkooli toimumiseks tundub mulle mistahes õhtune aeg. Päeva esimene pool lihtsalt on igasuguse mõttetegevuse jaoks produktiivsem, tee mis tahad. See on minu tähelepanekute põhjal aeg, mil Kaur paremini fookuses suudab olla. Näiteks Tallinna Inglise Kolledži eelkoolitunnid jäävad otsapidi päris õhtusse ja väsinud lapsega ma pigem ei tahaks seda asja ette võtta. Laupäeva hommikul peale pikka kosutavat und ja mõnusat hommikusööki tundub hulga toredam. Või siis lasteaiavaba päeva hommikul. Aga just et mitte õhtul, kui asjaosalised päevatoimetustest juba väsinud on ja kodus lamamisest unistavad. Nii pole sel asjal erilist jumet.

Foorumeid mööda kolades koperdasin mingi linnalegendi otsa, et Rocca al Mare eelkooli pole praktiliselt võimalik kohta saada, kuid nende kodulehelt näen, et seal on vabu kohti veel päris palju, nii et pole probleemi mulle tundub? Hind oli ka üllatavalt mõistlik – ootasin midagi hoopis hullemat. Eelkoolitundide toimumisaja mõttes on see kindlasti esikolmikus, nii et arutan asja Renega ja vaatame, mis meile parem tundub.

Tallinna Kesklinna Põhikooli, Tallinna Saksa Gümnaasiumi, samuti nagu ka kodulähedase Tallinna Kristiine Gümnaasiumi eelkoolide registreerumine avatakse nii hilja, et selleks ajaks tahaks antud teemaga juba ühel pool olla.

Ka Tallinna Prantsuse Lütseumil on eelkool, ent kuna seal registreerumine juba poolteist kuud käib ning vastuvõtt toimub järjekorra alusel, siis oletan, et oleme hiljaks jäänud. Õigemini puudub kodulehel märge selle kohta, kas vabu kohti veel on või pole ning mul puudub huvi nii lihtlabast infot kusagilt kiipama hakata.

Vanalinna Hariduskolleegiumi eelkooli välistan samuti, kuna see toimub kaks korda nädalas, mis logistika vaatenurgast tunduks juba väga soccer mom levelil pühendumine, ehk mitte päris mu tassike. Sama kehtib Gustav Adolfi Koolituskeskuse eelkoolile, mis on ühtlasi kõige kallima kuutasuga.

Rohkem ei viitsi guugeldada. Panin Kauri praegu kahte eelkooli kirja. Kumb iganes neist mulle enne vastab ja lepingu saadab, see ilmselt jääb. Ma usun, et oma eesmärki täidaksid meie jaoks tegelikult kõik eeltoodud, sest siht pole Kauri eelkooli najalt kusagile n-ö eliitkooli suruda – oh ei. Eesmärk on talle eesootavast kooliteest piisavalt mängulisel, ent lasteaiast siiski veidi distsiplineeritumal moel põgusat aimu anda. Kui ta tänu sellele kogemusele kasvõi natuke julgema sammu, suurema õpihimu ja säravamate silmadega oma kooliteed alustab, on kõik minu ootused kuhjaga täidetud.

17 kommentaari

  1. Kas kodukohajärgsete koolide juures ei ole eelkooli? Meie omas on!

    Katsete osaga ma pole muidugi absoluutselt nõus – võistluse ja prestiiži ja muuga. Meie käisime TPL-is ja läheb ka E. Katsetel käisime, katseteks veits harjutasime kodus (lahendasime koos ristsõnu ja tegime etteütlusi, täitsa lõbus oli, keegi pole traumeeritud), katsetel oli max armas ja tore lapsesõbralik vibe, mitte mingi… Eliit. Et no mis ma tahan öelda on, et “ma ise käisin kodukohajärgses koolis” on alati “eliitkoolide” peale kõige pahasemad ja nende suhtes kriitilised, a ma vaene joodikutütar ei old küll mingi eliit ja ei ole ka mu laps ja mina reaalselt “eliitkoolis” käinuna lihtsalt ei saa aru sellest kriitikast 🙂

  2. St mis ma tahtsin oma kommiga öelda (sest see veits läks mul rappa, aga ega inimene siis INTERNETIS ei hakka mõtlema enne kui ütleb) on see, et soov last mõnda sellisesse kooli panna ei ole enamasti, ma tahaks loota, prestiižiküsimus. Nt vahel on kodukohajärgne kool pehmelt öeldes mitte-maailma-kõige-parem-kool. Ja lütsil on hästi armsad ja erilised väärtused, mis mina tahaks, et minu last kasvades ümbritseksid. Just suurem tõenäosus, et maakooli kinda kodune vibe, sest on ajalugu ja traditsioonid ja vana koolimaja. Jne. Et see nui neljaks eliitlapse drillimine vaevalt kuigi sageli päriselt kellegi peamine eesmärk on…

    1. Kodukohajärgse kooli eelkooli registreerumine, nii nagu ka postituses kirjutasin, algab alles septembris. Kellel on aega oodata, kui mõte tuli täna, mis tähendab, et eelkoolikohta oleks vaja eile 😀

      Ma ei ütle, et etteütluste tegemine või isegi koolikatsetel käimine last traumeerib. Näen ju enda omagi pealt, et talle sellised õppimise mängud väga meeldivad. Aga seda ma tõesti ei usu, et ainult puhta juhuslikult südalinna koolidesse nii hirmus tung on. Et vanemad täiesti muuseas paaniliselt mööda katseid käivad ja kodukoole isegi sügavamalt kaaluma ei hakka, sest eee…?

      Sellest “ma vaene joodikutütar ei old küll mingi eliit” mõttest ma ei saa siin kontekstis päris hästi aru. Pean eliitkooli all silmas koole, mis on Eesti koolide edetabeli esiotsas. Mitte et sinna pääseb ainult teatud sotsiaalmajandusliku taustaga ühiskonna koorekiht.

      Pole “tavakoolide inimesed kritiseerivad kõige rohkem eliitkoole” statistikat kusagil kohanud, aga see ei puutugi minusse. Ma ei ole üldse eliitkoolide vastane. Väga palju ongi neid lapsi, kes suudavadki mingil hoopis teisel asju omandada ja kelle aju ongi õppimise mõttes täiesti lahti. Kes vajavad suuremat stimulatsiooni ja suuremaid väljakutseid kui mingi keskpärasem kool võimaldab. Aga täpselt sama palju usun ma, et sellised omadused ei pruugi esimeseks klassiks tingimata avaldunud olla. Ja veelgi enam, et on väga palju neid vanemaid, kes mingitel lapsesse absoluutselt mittepuutuvatel põhjustel teda mingisse teatud kooli tahavad panna. Või sa tõesti usud, et see viimane ei pea paika?

      1. On kindlasti neid, kes tahavad, aga ma tõesti ei usu, et nad enamuse moodustavad. Sellised teemapüstitused tuginevad enamasti oletusel, et enamus “tormijooksjaid” jookseb tormi, sest prestiiž ja last vaja parimat saavutama pushida, aga ma päriselt usun, et neid niisama hea maine pärast pushijaid on vähem, kui arvatakse.

        Aga nagu ma täpsustavas kommentaariski ütlesin – ma lasin emotsionaalsel sõnalahtisusel kommentaariumi peale tulla ilma pikemalt järele mõtlemata, nii et midagi superadekvaatset mul tegelt lisada polnud 🤷🏻‍♀️

        1. Ma arvan, et samamoodi tuginevad oletustel väited, et kodukohajärgsetest koolidest tulnud eliitkoolidesse kuidagi eriliselt suhtuvad 😀 Aga lihtsalt huvi pärast küsin, mis teie plaanid B ja C olid? Kui E poleks TPL-i sisse saanud?

          1. Mu point (ja tõepoolest oletus) oli, et suhtuvad nii need, kes ise pole KÄINUD ühes neist koolidest. No et see tundub väljast nagu miski elitaarsem ja eriskummalisem kui see tegelikult on.

            Ta käis TIKi katsetel ka (ei saanud, läks kurvaks ja pingesse, pold talle sobilik õhustik), aga kui ta poleks ka TPL saanud, siis ma vaatasin nt ka Emili kooli.

          2. Emili koolist kuulen siin esimest korda ja see tekitab kohe lisaküsimusi 😀 Aga mis sellest enam.
            Ilusat kooliteed E-le! 🙂

          3. Aitäh! Hirmus on, ma ei ole kindlasti selleks emotsionaalselt (ega ühelgi teisel viisil) valmis, aga tema loodetavasti on!

          4. Mul on see alles aasta pärast ees ja juba praegu poevad kerged hirmuvärinad naha alla, kui mõtlema hakkan kogu sellele teemale. Nii suur ja oluline asi. Huh.

          5. Mind ajab täiega iiveldama.

          6. Kujutan ette. Mul isegi seoses sellega kerge vaakum kõhus, et Lili sügisel lasteaeda läheb. Ja kooliminek on veel 100x suurem asi. Õõõõõhhh…

  3. Ma olin seda meelt, et ei pane last eelkooli, aga mõtlesin ringi, kui jõudsime otsusele, et ei taha teda n-ö ringkonnakooli panna, sest see on põhikool. St puudub juba eos võimalus kõik 12 klassi ühes koolis käia. Muidugi, siin on sada ja üks argumenti, miks ta ei peaks ikkagi saama samas koolis 12 aastat käia, aga see selleks.

    Samuti ei olnud meil plaanis teda mööda kõiki koolikatseid vedada. Niisiis arutasime, millisesse kooli me reaalselt sooviksime teda panna ja valituks osutus Sütiste tee Saksa Gümnaasium. Seetõttu otsustasime ka sealse eelkooli kasuks. Eelkooli kirja sai jah panna alles aug lõpus, aga märkisime kalendrisse üles, et ei unustaks ja mingit hullu tungi sinna mu meelest polnud, sest viimastel päevadel oli kohti veel saada. Valida sai kolme õppepäeva vahel.

    Mis oli positiivne?
    – toimus korra nädalas 1,5h
    – tasuta
    – õpetaja oli ülitore
    – lapsele väga meeldis
    – uskumatu, kui palju nad selle 1,5 tunniga teha jõudsid, sh snäkipaus
    – laps sai nö koolikogemuse
    – kõige suurem pluss oli see, et kestis oktoobri algusest veebruari lõpuni, mitte terve kooliaasta. Sinna sisse jäid ka koolivaheajad, nagu koolis ikka.
    – Katsed toimusid eelviimase tunni ajal. Polnud vajadust ekstra seda päeva planeerida.

    Tunnid toimusid õhtul kell 17.30-19.00, aga ma ei ütleks, et mu laps kuidagi eriliselt väsinud oleks. Ta magas lasteaias lõunat, sõi, mängis tunnikese ja siis viis issi ta kooli. Kui koju tuli, sõi ja tahtis koduse ülesande ka veel ära teha, kui seda jäi. Arvan, et need lapsed, kes olid hommikul lasteaias ja kooli lõunast ilma magamata läksid, olid tunduvalt rohkem väsinud.
    Tegelikult nägin ma üldse väga selgelt, kuidas mu laps selle viimase lasteaia-aasta ajal järjest kooliküpsemaks sai, st see uus kohustus ei olnud ka seetõttu nii väsitav. Ta oligi valmis selleks.

    Meile väga sobis see, et seal eelkool nii lühikest aega kestis, mitte terve õppeaasta. Nägin üsna mitut pettunud nägu, kui tuli jutuks, et meil juba läbi on. Sest need, kes olid otsustanud, et 2x nädalas tuleb eelkoolis käia, on lõpuks ikka üsna tüdinud. Nii lapsed kui vanemad. Ja mõnel lapsel ei tulnud sellest mingit koolirõõmu, sest parema meelega oleks tahtnud sõpradega lasteaias mängida.

    Meile meeldis ka see, et kool ei olnud nädalavahetusel. Võib küll tunduda, et mis see ära ei ole, aga kui oled harjunud nädalavahetuse hommikuid pikaks venitama, siis muutub see kohustus ikka tüütuks lõpuks. Üks talv käis laps pühapäeviti trennis ja olgem ausad, ei sobinud see meile. Tahame, et nädalavahetus oleks pere jaoks ja puhkamiseks. Nii sätime kõik kohustused nädala sisse, kui vähegi võimalik. Aga kindlasti on neid, kel pole midagi selle vastu, kui nädalavahetuse hommikuti kusagil olema peab. Igale oma.

    Mingit katsete stressi me oma lapsele ei pannud. Selgitasime talle, mis need on ja mis seal tehakse ning milleks, aga ütlesime ka, et kõik lapsed sinna ei saa, kuid kõigi jaoks on koolikoht kusagil olemas. Ja midagi ei juhtu, kui ta lõpuks teise kooli läheb.

    Tagantjärele olen ma rahul, et otsustasime siiski eelkooli kasuks. Ja et tegime meie pere harjumustega sobiva valiku. Laps sai kooli ka, nii et kõik läks asja ette.

    1. Okei, see on ametlikult maailma kõige pikem ja põhjalikum kommentaar terves selles blogis! Aga mitte lihtsalt mingi pikk joru, vaid selles oli minu jaoks väga palju häid pointe ja julgustavad mõtted, aitäh sulle! 🙂

  4. Julgen soovitada Prantsuse Lütseumi eelkooli ja kindlasti võib kodulehel antud aadressile registreerimissoovi saata, sest varasematel aastatel on alati tulnud kodulehele vastav märge, kui kohad on täis saanud.

    Meie pere kõik kolm last on seal koolis eelkoolis käinud ning kõik kolm seal koolis ka käivad (viimane küll sügisest alles alustab).

    Laupäevane eelkooli aeg on logistilises plaanis vaatamata kõigele ikkagi kõige mugavam ning antud eelkool on vägagi päris kooli moodi, ehk et antakse järgmiseks korraks alati ka koduseid töid teha, iga kord kirjutatakse etteütlus, mille järgmine kord parandatuna tagasi saab jne.

    Kuigi kõik kesklinna koolide eelkoolid ütlevad, et nende eelkool on lapse kooliks üleüldine ettevalmistamine ja mitte katseteks õpetamine, siis julgen tänase kogemuse pealt küll väita, et iga kesklinna kooli eelkool on siiski nende kooli sisseastumiskatsete nägu. Seega, kui peaks ikkagi tekkima mõte mõnda kesklinna kooli sisse astuda, siis eelkooli valiku puhul võiks seda arvesse võtta.

    Toredat valimist! 🙂

    1. Aitäh sulle enda kogemuse jagamise eest! Just niisugustest kommentaaridest on selle valiku tegemisel hästi-hästi suur abi! 🙂

  5. Ei pannud last eelkooli. Ei näinud sellel vajadust.

    1. Ja see ongi väga okei, sest ilmselt otsest vajadust enamasti polegi 🙂

Jäta kommentaar